Korteriomandiõigus
Küsimus: Kuidas saavad enda eest seista 13 korteri omanikud kui korteriühistu otsuseid võtab vastu üks inimene, kellele kuulub 14 korterit?15.01.2013
"Olukorras, kus juhatus ei täida oma kohustusi, saab korteriomanik algatada korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise uute juhatuse liikmete valimiseks."
Meie majas on üles kerkinud suur probleem - KÜ juhataja omab läbi oma firmade 14 korterit ning meie (teised omanikud) vaid 13 korterit. Tegelikult on kaks maja – üks, milles meie elame, on valmis ehitatud maja ja teine mittevalminud vana laohoone, kuid mingil moel tehti notaris jagamine 11 korteriks, mille omandas juhataja firma. Kinnisvararegistris on neil hoonetel sama number. Kui meil oli koosolek, otsustas ta ainuisikuliselt, et tema on KÜ juhataja (kuna tal on üle 50% häältest) – "ja punkt". Ta ei koosta ühtegi protokolli ega aruta meiega ühegi teise teema üle. Samuti ei ole ta koostanud ühtegi aruannet. Kas on olemas mingi juriidiline võimalus selle probleemi lahendamiseks? Kahjuks ei ole mina veel suutnud seda leida.
Meie majas on üles kerkinud suur probleem - KÜ juhataja omab läbi oma firmade 14 korterit ning meie (teised omanikud) vaid 13 korterit. Tegelikult on kaks maja – üks, milles meie elame, on valmis ehitatud maja ja teine mittevalminud vana laohoone, kuid mingil moel tehti notaris jagamine 11 korteriks, mille omandas juhataja firma. Kinnisvararegistris on neil hoonetel sama number. Kui meil oli koosolek, otsustas ta ainuisikuliselt, et tema on KÜ juhataja (kuna tal on üle 50% häältest) – "ja punkt". Ta ei koosta ühtegi protokolli ega aruta meiega ühegi teise teema üle. Samuti ei ole ta koostanud ühtegi aruannet. Kas on olemas mingi juriidiline võimalus selle probleemi lahendamiseks? Kahjuks ei ole mina veel suutnud seda leida.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Esimeseks normiks, mille vastu enamuskorterite omanik on eksinud, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Teine norm, mida tuleb antud juhul silmas pidada, on korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 1, mille kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt.
Kolmandana juhin tähelepanu korteriühistuseaduse paragrahvile 12, mille kohaselt peab korteriühistu liige, kellele korteriühistu asutamise ajal kuulus üle poole kõigist korteriomanditest, kahe nädala jooksul, arvates päevast, kui tema häälte arv korteriomandite võõrandamise tõttu vähenes alla poole kõigist häältest, kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku korteriühistu põhikirja ja juhatuse koosseisu muutmise otsustamiseks. Antud juhul toimus kõik küll pöördvõrdeliselt, kuid lähtudes normi mõttest pidanuks korteriomanik, kes valitseva mõju korteriühistus saavutas, andma teistele korteriomanikele võimaluse põhikirja muutmiseks.
Kokkuvõtvalt ütlevad kolm eeltoodud normi, et
(a) korteriomanikud on omavahel kaasomandi kaudu lahutamatult seotud,
(b) neil tuleb üksteise huvidega arvestada ning
(c) juhul, kui toimub sündmus, mis korteriomanikevahelisi suhteid mõjutab, siis tuleb korteriomanikevahelisi suhted sellest sündmusest lähtudes korrigeerida.
Minu isiklik arvamus on, et Teie korteriühistu põhikirjas olev häälte jagamise punkt on tühine, kuna enamushäälte omanik ei kutsunud kokku üldkoosolekut põhikirja muutmiseks. Sellises olukorras kehtib hääletamisel üldregulatsioon korteriomandiseaduse paragrahv 19 lõige 1 näol, kus igal korteriomanikult sõltumata korterite arvust üks hääl.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus