Lepinguõigus


Küsimus: Kinkelepinguga saadud kaasomandi kulude kandmine19.05.2011

Olen korteri kaasomanik oma endise elukaaslase 17 aastase pojaga. Sain selle kinkelepinguga vastutasuks 2009.aastal minu korteri eest, mille ma lubasin müüa 600 000, see raha läks elukaaslase firma asutamiseks.
Elame nüüdseks eraldi üks aasta, endine elukaaslane läks elama aasta tagasi oma poja ja minu korterisse, minu teadmisel, kuna mina jäin lastega meie ühisesse pangalaenuga soetatud paarismajja. Tänaseks mingil hetkel kolis ta sealt korterist välja, jättes maha korteri võlad, ei peatanud vett ega tasunud kommunaalmakseid. Kuna elekter jäi tal 4 kuud maksmata, siis lülitati elekter välja ja siis otsustas ta kohe sealt välja kolida. Majaühistu tahab asja anda kohtusse, seega on tekitatud mulle võlg. Mulle teatas ta, et maksab koguaeg arveid, kuu aega tagasi sain teada, et asi läheb kohtusse maksmata arvete pärast.
Võlaõigusseaduse § 268 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt tagasi nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu jämedat tänamatust.
Kinkelepingus on punkt, kus § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, kui ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
Kas mul on põhjust muretsemiseks, et ma jään oma kinnisvara osast ilma? Kas mul on mingit võimalust, et see inimene maksaks ise ära oma tekitatud võla? Kohtusse antakse mind kommunaalmaksete pärast, lisaks on sealt korterist välja lülitatud elekter.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Ühistu tekkinud võlgnevuse on korteriomanik kohustatud ära maksma ning see ei sõltu sellest, kuivõrd elukaaslane teile raha maksab. Riigikohus on pidanud jämedaks tänamatuseks kinkija vastu ka nt ründed kinkija lapse vastu. Riigikohus on märkinud, et kinkelepingu, kui tasuta lepingu eripärast lähtudes, võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja kinkelepingut ei riku. VÕS §-de 267 ja 270 järgi on kinkijale jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust, kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Ka kinkijale lähedasele isikule kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks.
Kui teil oli endise elukaaslasega kokkulepe asja üürimiseks ning ta kohustus kommunaalmakseid maksma, siis on võimalik temalt nõuda lepingu täitmist. Selleks peate aga ära tõendama pooltevahelise kokkuleppe olemasolu ning selle olulised tingimused. Juhul, kui ta teie kokkulepet ei täitnud, siis kokkuleppe täitmise nõudmine jämeda tänamatusena on vaieldav. Kui aga kinkelepingu tegemise eeludseks oli see, et kinkija saaks ka elada kingitud korteris tasuta ning nõuate temalt sellele vaatamata kommunaalmaksete tasumist, siis seda võib kohus lugeda jämedaks tänamatuseks.