Lepinguõigus


Küsimus: Kuidas saada lõpuks selgust, kas ma olen võlgu või mitte?06.06.2011

Tere
Sai kunagi 2007 postimüügist võetud mõned asjad järelmaksuga, sel ajal tegeles järelmaksuga lepingupartnerina inkassofirma. 2009. aasta septembris saatsid nad meili, et olen postimüügile võlgu. Sai nendelt ka täpsustatud, et mis võlgnevusest jutt käib, et enda teada olen kõik kenasti graafiku järgi ära tasunud. Saadeti vastus neilt, et ühe toote eest on maksmata jäänud. Kuna palju aega oli möödas, palusin saata nende toodete kohta lepingu koopia, et saaksin võrrelda panga väljavõtet. Selle lepingu sain, aga selgus, et selle järgi on enammakstud. Siis tuli juba uus teade, et hoopis teise toote eest olen võlgu. Ja sellega sama lugu. Sai pöördutud ka tarbijakaitsesse, sealt selgus, et hoopis kolmanda asja eest olen võlgu. Palusin inkassofirmal saata kõikide lepingute koopiad, kuna ühe toote eest oli rohkem makstud, siis peab ju raha kusagil ikkagi neil olemas olema. Peale seda inkassofirma poolt vaikus ja ei mingeid lepinguid. Kuni 2011. aasta märtsini, kus saatsid nüüd uuesti, et olen neile ikkagi võlgu. Helistasin nende klienditeenindusse, sealt sõimati nägu täis, et kuidas ma siis ei tea mille eest ma võlgu olen. Selgitasin neil, et mul on ikkagi ju õigus teada, mille eest ma võlgu olen ja et olen saatnud ka pangaväljavõtted neile. Olen kirjutanud ka inkassofirma klienditeeninduse juhatajale, et see asi saaks lahendatud. 2010 kirjutasin veel ka postimüügile, et mis võlgnevusest jutt käib. Nende vastus oli, et mul on neile ülemakstud ja kanti ülemakstud raha tagasi.
Küsimus siis on järgmine - inkassofirma väidab, et ikkagi olen võlgu, kuigi nad ei ole ära tõestanud, et mis võlast jutt käib. 2006-2008 a. vahemikust käib jutt ja postimüügi väite järgi on mul ülemakstud, et kas ma siis olen võlgu või ma ei ole? Ja vastusega leian, et inkassofirma tahtlikult venitab, peal viimast meeldetuletuse (11.03.2011) saatmisest - 2 kuu jooksul ei ole mulle vastatud, kuigi lubati tagasi helistada 2 päeva jooksul. Nii on ju hea tõsta intressi ja ka nõudekulud kogu see aega kasvavad. Ja kas ei peaks olema võlanõudel kirjas, kui võlgnevus reaalselt eksisteerib, üks ja sama summa, aga mitte igakord erinev. Sest mulle on esitatud üks summa ja tookord esitati Tarbijakaitseametile teine summa. Peale seda siis oli vaikus 1 aasta ja 2 kuud, kuni siis selle aasta märtsini.
Kuidas saada lõpuks selgust, kas olen võlgu või mitte ja kas ma pean ikkagi selle summa ära maksma?
Ette tänades

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üldprintsiibi kohaselt peab oma nõude olemasolu ja põhjendatust põhistama võlausaldaja, kes on initsieerinud vastava sissenõudmismenetluse (kas kohtueelses või kohtuvaidluse vormis). Seega, kui teie jaoks on ebaselge nõude alus või nõude summad ei klapi teie poolt teostatud maksetega, siis tuleb alati esitada vastavasisuline vastuväide, nagu te olete seniajani ka korrektselt teinud. Nii TsMS § 230 lg 1 kui ka Riigikohtu praktika rõhutab, et nõude olemasolu peab tõendama sissenõudja ning nõude adressaat võib kuni korrektse ja tõendatud nõude esitamiseni kasutada vastuväidet (RK 06. veebruari 2008.a. lahend nr. 3-2-1-137-07).