Lepinguõigus


Küsimus: Nõude aegumine - kas 3-aastast aegumitähtaega saab rakendada?30.08.2011

Tere hr. Pormeister.

Võlga nõuab üks kõrgkool, kuhu asusin õppima 2002. aastal. 2004 olin sunnitud võtma akadeemilise puhkuse ning 2005 soovisin õpinguid jätkata ning koostati individuaalkava. Siis tekkisid tervisega probleemid ja jäin taas akadeemilisele. Viimased 5 aastat pole mulle arvete teemal helistatud, kirjutatud ega midagi saadetud. Samuti pole ma sellest lähtuvalt ka midagi maksnud, kuna arveid ju pole olnud. Nüüd järsku sellel kevadel tuli aga inkassonõue, et mina pole oma kohustusi täitnud. Summad on mitmekordistunud. Kas saan ka rõhuda 3 aasta möödumisele? Soov oleks teha uued kokkulepped, et ka õpinguid jätkata, aga hetkel on motivatsioon selleks võetud.

Siira lugupidamisega:
J.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Riigikohus on oma 14.03.2008 lahendis nr 3-2-1-5-08 märkinud, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida isik kasutas ajavahemikul, mille eest talle arveid ei ole esitatud, on isik kohustatud maksma. Kuid kui võlausaldaja arvete esitamist ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu isikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda.
Eeltoodu kehtib muidugi juhul, kui nõue pole aegunud. Kui nõue on aegunud ning kohustatud isik taotleb aegumise kohaldamist, siis kohtuvaidluse korral jätab kohus aegumise esinemisel nõude rahuldamata. Kui tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mis on tekkinud 2002-2004, siis see nõue peaks olema aegunud, kui ei esine asjaolusid aegumise peatumise osas. Nõude aegumine peatub näiteks õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.