Lepinguõigus


Küsimus: Kas ehitajalt on võimalik töö viibimise tõttu nõuda ka kompensatsiooni moraalse kahju ees?16.12.2016

Tere
Allkirjastasin töövõtulepingu 30 juuni, mille järgi ettevõte pidi mulle hiljemalt 16 september paigaldama klaasterrassi, kogumaksumusega 16280 EUR.
Pool summast sai vastavalt lepingule tehtud ettemaksuna ning pool pidin tasuma kui töö valmis. Kusjuures mul on vastaval lepingule õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud tööde maksumusest 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid viiviste üldsumma ei tohi ületada 10% tööde üldmaksumusest.
Kuna objekt pole veel valmis ja tundub, et seoses talve tulekuga jäävad veel osad vaegtööd kevadesse, kuna talad juba roostetavad ja värvimistöid ei saa miinustemperatuuridel teha, on mul seoses sellega mõned küsimused. Kuna toimub antud juhul tööde üleandmine vastuvõtmine. Kas siis kui ka vaegtööd on tehtud või siis kui põhitööd (klaasid paigaldatud) tehtud? Töövõtja sooviks kindlasti raha kohe saada, kuid ma kardan, et siis jäävad ka vaegtööd tegemata. Kas mul on õigus lisaks sellele 10%-le üldmaksumusest nõuda firma käest mingit kompensatsiooni moraalse kahju tekitamise eest, kuna nad on nii kaua venitanud oma töödega

Teid ette tänades

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Moraalse kahju instituut Eestis eriti ei toimi. Väga vähe on võimalusi seda tõendada ning reaalselt nõuda. Teie olukord selle alla ei kuulu. Aga võite kindlasti nõuda Teile lepinguga antud leppetrahvi.

Töövastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Üldiselt kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt, võib tellija keelduda talle töö vastuvõtmisest (VÕS § 101 lg 2). Mõningatel juhtudel võib tellija keelduda töö vastuvõtmisest selle oluliste puuduste korral. Kui töö ei ole valmis (sh töö on oluliste puudustega), on tellija kohustatud selle töö siiski vastu võtma juhul, kui kui puudus tulenes tellija juhisest (VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Tellijal ei ole õigust keelduda mitteolulise puudusega töö vastuvõtmisest. Puuduse arvamine oluliseks või mitteoluliseks sõltub mitmetest asjaoludest, millest olulisemad on ehitise eesmärgipärase kasutamise võimalus ning ehitise ohutus.

Tõsiseks probleemiks on, kui ehitustegevused on teostatud, kuid ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata, mistõttu tuleb teha veel vaegtööd. Vaegtööd omakorda saab samuti jagada kaheks:
mittetakistavad ehk ebaolulised puudused. Näiteks uste ja akende reguleerimine, värviparandused jne.
ja takistavad ehk olulised puudused. Näiteks juhul kui sanitaartehnika paigaldus on lõpetamata, s.t nimetatud töid teostamata ei ole võimalik ehitist korralikult kasutada

Selle tõttu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel peaks alati fikseerima kõik vaegtööd ja määrama nende likvideerimiseks tähtaja (selleks tuleks tööd üle vaadata). Kui vaegtööd on teostatud, tuleb nende üleandmine fikseerida vaegtööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks vaegtööde esinemisel ja fikseerimisel tuleb aktis fikseerida tellija õigust töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada tööde maksumus, mille osas esinesid vaegtööd (ehk leppida kokku osa tasu kinnipidamisest kuni tööde parandamiseni).

VÕS § 637 lõike 4 kohaselt peab töö eest maksma töö vastuvõtmisest, kui töö vastuvõtmine on kokku lepitud. Kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest põhjendamatult, loetakse töö vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisega lõpeb tellija õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
Samas tuleb arvestada, et töö vastuvõtmine tellija poolt ei välista töövõtja vastutust ehitusvigade eest, sh õiguskaitsevahendite rakendamist tulevikus. Teie kirjast ei ole selge, kas tegemist on kahe juriidilise isiku vahel oleva töövõtuga või tarbijatöövõtuga, kuid tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja puuduste eest kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest, ning tarbijatöövõtu puhul eeldatakse (kuna tarbija ei oska puudusi ülevaatuse käigus ettevõtja omase hoolsusega hinnata ja üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerida), et kuue kuu jooksul töö üleandmise päevast tekkinud puudused olid olemas töö üleandmise ajal. Sel juhul saate puuduste ilmnemisel nende kõrvaldamist nõuda sõltumata töö vastuvõtmisest.