Lepinguõigus


Küsimus: Probleem pangalaenuga16.02.2011

Tere,
Olen võtnud aastaid tagasi pangast laenu ja maksmisega tekisid raskused. Minuga tehti kokkulepe, millest ma ei suutnud päris kinni pidada (madala sissetuleku tõttu) ja lõpuks läks asi kohtutäiturile. Temaga kokkulepele ei saanud - ta tahtis koheselt kogu summat või sel hetkel minu jaoks päris suuri summasid kuus. Tegin avalduse, et suudan maksta 3500 krooni, aga kahjuks ei oldud nõus. Asi jäi pooleli ning vara ja kontod arestiti - siiani on kontolt võetud kõik, mis jääb üle miinimumi. Eelmise aasta lõpus helistati mulle laenu andnud pangast ja pakuti, et hakkaksin maksma 350 krooni kuus, et neil on kampaania 2=3 ning sellega väheneb minu võlg. Olin nõus ja olen tänase hetkega kaks kuud ka maksnud, kuid on täielik arusaamatus sellega tekkinud! Kui asi läks kohtutäiturile, siis tegeleb tema minuga ja tema võtab minult rahasid? Kas tõesti on nii, et intress pangas jookseb edasi? Teiste asjade puhul kohtutäiturite juures küll nii ei ole. Mulle saadeti just meilile kohtuotsus, kus on kirjas, et intress jookseb koguaeg edasi, kas maksad või ei. Nüüd ma maksan vabatahtlikult pangale iga kuu ja lisaks võtab ka kohtutäitur minult raha. Kas tõesti nii peabki olema? Mul pole ju mõtet maksta, sest jään igal juhul miinustesse - maksan ise ja vaba raha võetakse ka veel minult ära, aga mina maksan ju oma miinimumist? See tähendab, et jääb alla miinimumi!
Ma tahaksin sellele asjale anda ametliku käigu, sest leian, et siin ei toimu asjad päris õigesti, eriti selle intressi pärast. Põhivõlg on mul 60000 krooni, aga intress on 3x sama palju veel. Pank väidab, et võlg on 180000 krooni, kohtutäitur 106000 krooni ja ametlikus e-riigis on 50000 krooni. Milline summa on õige ei suuda mulle keegi vastust anda, sest väljavõte on tasuline ligi 4 eurot ja ligi 7 eurot.
Summadest, mis kohtutäitur on minult võtnud, on ta koheselt katnud oma kulud, aga seda suuremates summades, kui pank saab.
Siin on kindlasti asju, mida saab muuta ja ma ei pea surmani maksma. Tahan väga selle laenuga ühele poole saada, kuid lihtsalt neile makstes teen seda igavesti :(
Selleks, et leida korralik lahendus, pean saama abi ja nõu asjalikelt inimestelt ja seetõttu ka pöördun Teie poole. Olen kahe lapse üksikema ja see olukord on päris jube. Tahaksin oma elamist, aga ei saa lubada enne, kui olen selle asjaga ühele poole saanud või leidnud lahendi, mis on stabiilne.
Mida teha ja millest alustada kohe ei teagi. Loodan, et saate selle lühikirjelduse peale mind aidata. Lisan veel, et käendaja on töötu juba aastaid ja ilma varata - seega temalt pole midagi võtta.
Vastust ootama jäädes.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Laenu põhisumma, intressi ja viivise võlgnevus tuleb välja arvestada vastavalt laenulepingus kokkulepitud tingimustele ning juba teostatud maksetele. Peate põhjalikult lugema lepinguid, mida olete allkirjastanud ja teadma makseid, mida olete pangale teinud, et teada oma kohustuste tegelikku ulatust. Pank peab osutama selleks kaasabi. Peaksite pöörduma panga poole ning võimalusel sõlmima selgesõnalise ja konkreetse kokkuleppe, et kuidas te edaspidi võlga tasute ehk kas kohtutäituri kaudu või mitte ning millistel tingimustel. Kohtutäitur soovib muidugi saada oma töö eest seaduses sätetatud ulatuses tasu, mistõttu täitemenetluse vältimine on alati mõistlik. Täitemenetluse seadustiku § 48 p 1 sätestab, et sissenõudja (teie juhtumil siis panga) avalduse alusel on täitemenetlust võimalik lõpetada. Seega lahendus sõltub Teie ja panga vahelistest läbirääkimistest. Juhul, kui pangaga kokkuleppele ei saa ja pank ei ole nõus võlga ajatama, siis täitemenetluse seadustiku § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Juhul, kui Teil ei ole majanduslikult võimalik endale advokaati palgata, siis Riigi Õigusabi seaduses sätestatud alustel määratakse Teile advokaat riigi poolt. Muu hulgas on võimalik riigi õigusabi määrata isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ja ka isiku esindamiseks täitemenetluses, samuti õigusdokumentide koostamiseks või muu õigusnõustamise juhtumil. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seejärel kohus otsustab, kas riigi õigusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele või esinevad riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.