Lepinguõigus


Küsimus: Kliendilepingu rikkumine, kas on veel lootust positiivseks lahendiks?24.10.2011

Tere!

Minu mure on järgmine:
Osalen pankrotimenetluses, milles pankrotihaldur jättis mitmete võlausaldajate nõuded osaliselt rahuldamata ning me pidime pöörduma kohtu poole nõuete tunnustamiseks.
Enda nõude osas sõlmisin ühe tuntud advokaadibürooga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks nimetatud pankrotimenetluses ning tasusin ka büroole ettemaksuarve.

Minu lepinguline esindaja esitas kohtule vastava hagiavalduse ning tasusin ka esindaja poolt ette näidatud riigilõivu. Kohus jättis hagi käiguta ning palus tasuda täiendavalt riigilõivu (vastavalt hagi hinnale). Avaldasin selgesõnaliselt soovi riigilõivu tasumiseks, kuid kuna riigilõivu summa oli piisavalt suur, siis soovitas esindaja mul kohtule esitada menetlusabi taotluse. Menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et olen võimeline seda ise tasuma. Olen hoiustanud vastavat summat ka oma arveldusarvel ja olin valmis jällegi riigilõivu tasuma, kuid nüüd pidas minu esindaja otstarbekaks teha kohtule uus taotlus riigilõivu tasumiseks osade kaupa.

Tänaseks olen oodanud kohtumäärust 10 kuud. Teistel võlausaldajatel (samadel õiguslikel alustel) on nõuded rahuldatud juba 6 kuud tagasi.

Käesoleva aasta algusest kuni eelmise nädalani olen olnud pidevalt ühenduses oma esindajaga, kelle väitel ei ole kohtu poolt vastust veel tulnud ja kohtuga suhtlemine on aeganõudev protsess. Esindaja väitel oleme kohtusse kõik avaldused esitanud õigeaegselt. Eelmisel kolmapäeval, telefoni teel vesteldes, lubas esindaja mulle õhtuks kindla vastuse anda, kuhu ja millised summad kanda tuleb, et riigilõiv ära tasuda.

Kuna ma oma esindajalt nädala lõpuks vastust siiski ei saanud, pöördusin lõpuks oma murega maakohtu kantseleisse, kust edastati mulle kohtumäärus 14.01.2011a seisuga, mille kohaselt on minu hagiavaldus riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlemata jäetud.
Pöördusin uuesti advokaadibüroose, kellega esinduslepingu sõlmisin, kuid minu esindajat büroos ei olnud ja minuga lubati hiljemalt eilseks sel teemal ühendust võtta. Tänaseni ei ole minuga ühendust võetud.

Kuidas käituda sellises olukorras, kus lepinguline esindaja on jätnud kohtule õigeaegselt avalduse esitamata ja varjab seda? Kas mul on siiski mingigi võimalus riigilõiv ära tasuda ja hagi menetlusse anda? Kas on ka võimalus oma esindajalt tekitatud kahju välja nõuda?
Kas ka pankrotihaldur on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, rahuldades teiste võlausaldajate nõuded, mis on tekkinud samadel õiguslikel alustel?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Juhul, kui on rikutud käsunduslepingut ning sellega on tekitatud kahju, siis on võimalik nõuda kahju hüvitamist. Selleks tuleb muu hulgas tõendada lepingust tulenevate kohustuste rikkumine, sellega seoses kahju tekkimine, kahju suurus ja põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Kui on hagi jäetud menetlusse võtmata ning vastav kohtumäärus on jõustunud, siis pelgalt riigilõivu tasumine siin ei aita. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Samas aga nõude tunnustamise nõude esitamiseks kohtusse on seaduses sätestatud tähtaeg eelduslikult möödunud, mistõttu uuesti hagiga kohtu poole pöördumine ei annaks sellisel juhul soovitud tulemust. Pankrotihaldurile ei saa etteheited teha, sest nõude tunnustamise hagi peab esitama seaduses sätestatud korras võlausaldaja.