Lepinguõigus


Küsimus: Kas 2008. aastal tekkinud võlgnevus on aegunud?18.11.2011

Aastal 2008 jäi Elisale sideteenuste arve 2 kuud maksmata, palusin telefoni teel lepingu peatamist, väideti, et ei ole võimalik enne kui arve on tasutud. Elisa lõpetas lepingu ühepoolselt 28.10.2008, tasumata jäi ~225 eurot koos leppetrahviga. Täna ennelõunal helistas inkasso ja nõudis kella 15.00 makse teostamist summas 1107 eurot, millest ligi 700 eurot on viivised - kõigele lisaks oli noormees telefonis väga ebaviisakas. Ma ei mäleta, et oleksin enne inkassolt kirja võlgnevuse kohta saanud. Kuna inkasso lubas mittemaksmisel kohtusse minna, siis küsimus: kas on mõeldav kohtult võlgnevuse aegunuks tunnistamist paluda? Kas Elisa poolt lepingu lõpetamise päev on aluseks aegumisaja arvestuses?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega ei pruugi nõue olla veel aegunud. Täpsemaks vastuseks peaks analüüsima lepingut.
Märgin, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Teie küsimusest ei nähtu, et millal leppetrahvinõudest teada anti ning seda nõuti, kuid kui kohustuse rikkumise avastamisest alates mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest teada ei antud, siis seda nõuda ei saa. Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis on kohustatud isikul õigus kohtu kaudu nõuda selle vähendamist. Kui leppetrahv on aga juba ära makstud, siis selle vähendamist nõuda ei saa. Sama põhimõte kehtib ka viivise kohta, et kohustatud isikul on õigus nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist. Põhinõudest suurema viivise nõude korral peab põhinõuet ületavas osas võlausaldaja tõendama ka kahju tekkimist.
Samuti ei saa võlausaldajad nõuda ebamõistlikke kulusid nõude sissenõudmise eest (sh inkassoteenuse kulusid). VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. See tähendab aga seda, et võlausaldaja peab ära tõendama, et vastavad kulud on kantud, arvestades kõiki asjaolusid mõistlikud ja need on põhjustatud võlgniku viivitusest.