Lepinguõigus


Küsimus: Tasuta seadmega kaheaastane tähtajaline leping, kuid teenust ei saa siiani, kuidas peaksin lepingu lõpetama?21.11.2011

2010. aasta mais sõlmisin sidefirmaga internetiteenuste lepingu ja soetasin andmeside modemi. Modem oli tasuta ja sellega kaasnes 2-aastane tähtajaline leping. Lepingu sõlmimise juures väideti, et minu asukohas on levi olemas. Tegelikult koju tulles selgus, et levi puudus sootuks. Võtsin koheselt ühenduse klienditeenindusega. Seal hakati kohe vabandama, et tõepoolest, kuid töö pidevalt käib, et varsti peaks levi olema. Kuna lähim esindus on päris kaugel, internet vajalik, otsustasin, et jätan modemi alles. Sellega läks üle ka nn. "7-päevane prooviaeg", millele nüüd sidefirma eranditult tugineb. Aeg jooksis, kuid levi ei tulnud, vahetevahel helistasin ja uurisin, mis perspektiivid on, ikka lubati. Kõik kuumaksed sai tasutud. 2011. aasta kevadel sain aru, et lubadus jääbki lubaduseks. Esitasin sidefirmale kirjaliku palve lepingu lõpetamiseks ja modemi tagastamiseks seoses ühe lepingupoole kohustuste mittetäitmisega. Kahjuks sidefirma ei näinud oma süüd, nüüd hakkasid väitma, et minu asukohas on suurepärane levi. Palusin siis, et firma esindaja tuleks kohale ja tõestaks levi olemasolu, seda palvet ignoreeriti. Pakuti ka modemi väljaostmist "sõbrahinnaga", et seda olla võimalik kasutada ka teiste operaatorite võrgus! 2011. aasta juunis tagastasin modemi (kirjalik akt olemas) ja lõpetasin ühepoolselt lepingu. Sellepeale sidefirma on korduvalt saatnud üsna segase sisu ja suurte summadega arveid. Minu kirjalikele päringutele ei vastata.
Küsiks, kas mul oli sellises olukorras õigus leping ühepoolselt lõpetada ja kas sidefirmal on õigus esitada osutamata teenuste eest suuri arveid? Ja kuidas peaksin käituma edasi? Kõik omapoolsed maksed kuni lepingu lõpetamiseni olen korralikult tasunud.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Lepingupool võib kestvuslepingu üles öelda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ehk on toimunud oluline lepingurikkumine. Üldprintsiibina võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seega, kui teenuse osutaja omapoolseid kohustusi ei täitnud, talle on antud võimalus oma kohustuste rikkumine lõpetada, kuid ta ei ole seda teinud, siis on alus ühepoolseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olemas. Teenuse eest, mida pole osutatud, ei saa ilmselt tasu nõuda. Puudub ülevaade Teie ja teenuseosutaja kirjavahetusest, mistõttu on teadmata nende positsioon. Eeldan, et olete ostnud seadme tarbijana (füüsilise isikuna), mistõttu tarbija ja kaupleja vahelise lahkarvamuse korral võite pöörduda kaebusega ka Tarbijakaitseametisse. Tarbijakaitseseadus sätestab, et kui kaupleja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi või kahjustatud tema huve, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaebuste komisjonile Tarbijakaitseameti kaudu.