Lepinguõigus

Asja omanikul on õigus enda vara vabalt käsutada. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kinkelepingu pooleks mitteoleval isikul (tütrel) ei ole võimalik mõjutada kinkelepingu ja selle eseme tasuta võõrandamise tingimusi. Kinkelepingust ei ole tütrele tekkinud õigusi ega kohustusi ja tütrel ei ole võimalik kinkelepingut kirjeldatud asjaoludel vaidlustada. Vennal ei ole kohustust kinke teel saadud vara oma õele üle anda. Seega sõltub hetkel vara võõrandamine vennalt õele üksnes venna tahtest, sest õde ei saa venda kohustada vara (sh. osaliselt) temale võõrandama ega üle andma. Tütrel puudub isa ja venna vastu ka rahalise hüvitise nõue. Lisaks märgin, et tütar ei saa isa kohustada kinkelepingust taganema ning isegi kui isa sooviks seda vabatahtlikult teha, siis kinkelepingust taganemiseks peab olema isal õiguslik alus, ilma milleta kinkelepingust taganemise avaldus on tühine ehk kehtetu algusest peale ja ei oma õiguslikke tagajärgi.
Veidi teistsugune olukord oleks juhul, kui kinke eesmärk oleks olnud kahju tekitamine lepingujärgsele pärijale ehk kui tütrel oleks enne kinkelepingut sõlmitud isaga pärimisleping (nõutud notariaalselt tõestatud lepingu vorm) ning kingitud vara oleks olnud pärimislepingu esemeks ja pärand oleks tänaseks päevaks avanenud. Pärimisseadus sätestab, et kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale, võib lepingujärgne pärija ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Ka viimati kirjeldatud olukorras tuleks aga tõendada, et kingitus on tehtud eesmärgiga tekitada kahju pärimislepingu alusel õigustatud pärijale.