Lepinguõigus
Küsimus: Kas laenulepingu osas saab veel midagi muuta, kui tagasi tuleks maksta 300%?08.05.2012
Tere
Kunagi 2006. aastal, mil ei teadnud ma pangandusest, finantssektorist jms. midagi, sai sõlmitud laenuleping. Minu kuiv matemaatika ütles, et 10% sajast on ikka 10, 20% on 20 jne...
Seda meeletut jutuvada ma ei mäleta - küllap oli oma lollus seda kõike üldse ilma kellegiga konsulteerimata allkirjastada. Minu finantssektoris töötav tuttav on seda lepingut lugenud ja ta suu vajus lahti, sest "kuidas sa said seda teha - sa oled ju arukas inimene..."
No ju siis pole. Võlga sai võetud 48 000 krooni, sest sõiduki hävinemisega seoses oli vaja soetada uus ja väga kiiresti, kuna tegemist polnud liiklusõnnetusega, siis kindlustuselt ma sentigi ei saanud.
Tänaseks olen ma maksnud tagasi juba kokku kroonides 100 395, ehk eurodes 6415,23 suuruse summa, mis laenatut üle 2x ületab. Selgus ka see, et ma ei ole võlga nagu tagasi maksnudki - vaid ainult intresse ja lähitulevikus peaksin hakkama ka võlga tasuma.
Kas ma siis nagu pole võlga üldse tagasi maksnud? Kas sarnane leping on üldse kehtiv? Lõppkokkuvõttes maksan tagasi võla ja lisaks veel kolm korda samasuure summa.
Ma tõepoolest ei saanud aru, kuidas see minuga juhtus. Igasugune loogika nagu ei peaks laskma inimesel sellist tehingut, ehk lepingut sõlmida, sest isegi kriminaalses maailmas on selline "laenuprotsent" (300% kokku) midagi mõistusevastast.
Kas on võimalik see leping vaidlustada, korrigeerida vms?
Lepingu teise poole näol on tegemist end pangaks nimetava finantssektori osaga, kes juba kirja eest lihtpostikirjana oskab küsida 12,78 eurot.
Kena kevadet
Kunagi 2006. aastal, mil ei teadnud ma pangandusest, finantssektorist jms. midagi, sai sõlmitud laenuleping. Minu kuiv matemaatika ütles, et 10% sajast on ikka 10, 20% on 20 jne...
Seda meeletut jutuvada ma ei mäleta - küllap oli oma lollus seda kõike üldse ilma kellegiga konsulteerimata allkirjastada. Minu finantssektoris töötav tuttav on seda lepingut lugenud ja ta suu vajus lahti, sest "kuidas sa said seda teha - sa oled ju arukas inimene..."
No ju siis pole. Võlga sai võetud 48 000 krooni, sest sõiduki hävinemisega seoses oli vaja soetada uus ja väga kiiresti, kuna tegemist polnud liiklusõnnetusega, siis kindlustuselt ma sentigi ei saanud.
Tänaseks olen ma maksnud tagasi juba kokku kroonides 100 395, ehk eurodes 6415,23 suuruse summa, mis laenatut üle 2x ületab. Selgus ka see, et ma ei ole võlga nagu tagasi maksnudki - vaid ainult intresse ja lähitulevikus peaksin hakkama ka võlga tasuma.
Kas ma siis nagu pole võlga üldse tagasi maksnud? Kas sarnane leping on üldse kehtiv? Lõppkokkuvõttes maksan tagasi võla ja lisaks veel kolm korda samasuure summa.
Ma tõepoolest ei saanud aru, kuidas see minuga juhtus. Igasugune loogika nagu ei peaks laskma inimesel sellist tehingut, ehk lepingut sõlmida, sest isegi kriminaalses maailmas on selline "laenuprotsent" (300% kokku) midagi mõistusevastast.
Kas on võimalik see leping vaidlustada, korrigeerida vms?
Lepingu teise poole näol on tegemist end pangaks nimetava finantssektori osaga, kes juba kirja eest lihtpostikirjana oskab küsida 12,78 eurot.
Kena kevadet
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa lugeda vähemalt üldjuhul laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Samuti on Riigikohus leidnud, et lühiajalise tagatiseta laenu puhul ei saa pangalaenudega võrreldes suuremat intressimäära pidada iseenesest selliseks, mis annaks aluse lugeda tehingu tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mis võiks seetõttu olla lähtekohaks tehingu tühistamisele. Üldpõhimõttena on pooled siiski vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad ja millistes tingimustes kokku lepivad, kuid nagu öeldud, siis ilma lepinguga tutvumata on raske täpsemat seisukohta avaldada.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Lepinguõigus