Lepinguõigus

Viivise nõudeõigus ei sõltu üldjuhul võlgnevusest teatamisest, vaid sellest, 1) kas teenust on kliendile osutatud ja 2) kas selle kohta on väljastatud arve ja 3) kas nõue on muutunud sissenõutavaks ja tasutud kokkulepitud tähtajal. Kui arve ei ole tasutud kokkulepitud ajal, siis on võlausaldajal üldjuhul viivise nõudeõigus olemas. Ainult erijuhtudel saaks viivis olla hea usu põhimõttega vastuolus. Põhisummat ületavat viivist saab võlausaldaja nõuda üksnes siis, kui ta tõendab kahju olemasolu põhisummat ületava summa ulatuses. Kindlasti peaksite vaatama, millist viivisemäära rakendatakse ehk kas poolte vahel oli kokku lepitud lepingus viivisemäär või mitte. Kui lepingus oli viivisemäär kokku lepitud, siis kohaldatakse lepingust tulenevat viivisemäära. Kui lepingus viivisemäära kokku lepitud ei olnud, siis kohaldatakse seadusest tulenevat viivisemäära, mis üldjuhul on oluliselt madalam lepingus sätestatud viivisemäärast.
Võlgnevusest teatamiseks piisab ka e-kirjast, kui isik on andnud selle aadressi suhtlemiseks võlausaldajaga ning ta seda aadressi kasutab. Inkasso ei pea saatma tähitud kirja, kuid vaidluse korral peab ta olema võimeline tõendama, et nõuded ja teated on võlgnikule kätte toimetatud.