Lepinguõigus


Küsimus: Kuidas vabaneda prügiveolepingust, mille on minu eest sõlminud vallavalitsus?29.11.2012

Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel loetakse kõik kinnistud liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates eelnimetatud korra kehtestamisest omavalitsuse territooriumil.
Nii ka minu maal asuva suvemaja prügiveo asjus hakkas arveid tulema minu Tallinna aadressil. Prügiveofirmale teatasin, et ei vaja nende teenust ja mina isiklikult ei ole mingit lepingut sõlminud ega kedagi volitanud selleks. Prügiveofirma soovitas vallavalitsusse pöörduda, kuna leping oligi nendega tehtud. Vallavalitsuses pakuti ajutist lepingu peatamist talveperioodiks. See mind ei rahuldanud, kuna soovisin säilitada staatust, et ma ei ole mingeid prügiveo lepinguid sõlminud.
Leidsin, et kõige lihtsam tee on prügiveo arveid mitte maksta: arve lõpus oli märge, et teenuse osutamine peatatakse, kui esineb pikaajalisi võlgnevusi.
Nüüd on inkasso minu poole pöördunud nõudega: kogusummas 7,59EUR, sellest 6EUR inkasso teenus.
Kas selliste väikeste võlanõuete korral on õigus minu pangakontot arestida, et nõuet kätte saada?
Kas konto arestimisel on võlgnevuse piirsumma millest alates saab arestimist korraldada? Või on teisi piiranguid konto arestimiseks?
Hiljuti sain teada, et JääTS § 69 lõige 4 alusel saaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada... kuid minuni jõudnud kohtupraktika näitab, et see on vaid teoreetiline võimalus ja kliendi huve üldjuhul eiratakse, ehk ei peeta "põhjendatuks".
Kui teil on värskemaid paremaid andmeid, olen tänulik mind informeerimast.
Minu küsimus on:
kas praegune prügiveo arvete ignoreerimine on parim lahendus pääsemaks sellest teenusest? või on välja pakkuda paremaid prügiteenusest loobumise viise?

Ette tänades,

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Oluline on see, et pangakontot on võimalik arestida vaid kohtuotsuse, mitte inkasso poolt saadetud kirja alusel. Kohtumenetluses aktsepteeritakse reeglina kõrvalnõudeid üksnes põhinõude ulatuses ehk kokku ei saaks teie vastu esitatud nõue olla kohtus suurem kui kahekordne põhinõude summa. See tähendab lühidalt seda, et esmalt tuleks võlgnevuse sundkorras sissenõudmiseks teie vastu kohtusse pöörduda ning alles siis kui nõue on rahuldatud ning kohtuotsus jõustunud, võiks teoreetiliselt tulla kõne alla teie arve arestimine. Seaduse alusel esitatud arve tasumata jätmist ei saa ma aga sellegipoolest teile soovitada. Kohtuotsuse sundtäitmisega peate arvestama sellega kaasnevate kohtukuludega ning lisaks kohtutäituri jm täitemenetlusega kaasnevate kuludega.