Lepinguõigus


Küsimus: Käenduslepingust tulenevad tagajärjed14.04.2011

Tere,
Olen ligi 6 aastat olnud eluasemelaenu käendaja. Kuna laenusaaja (ei ole abikaasa) maksevõime on langenud, sooviksin teada, kas pangal on edaspidi õigus minu nimel olevale kinnisvarale, kui näiteks laenusaaja ei ole enam võimeline igakuiseid laenumakseid tasuma?

Kuna olen abielus, aga korter on minu nimel, siis tahaksin teada, kas kinnisvara kinkelepinguga abikaasa nimele vormistamine säästaks abikaasat ja lapsi edaspidistest pangapoolsetest kahjunõuetest?
Mis võimalused oleksid mul siis, kui näiteks korter on vormistatud pooleks, mõlema abikaasa nimele? Kas pangal on juriidilist õigust kinnisvaraga seotud kahjunõudeid laiendada abikaasale?

Lisan veel selgituseks, et käendusleping on sõlmitud 3-poolselt ja seal ei ole sõnagi käendaja ühis- ja abieluvara kohta.
Tänan vastuse eest!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Juhul, kui põhivõlgnik ei tasu pangale rahalist kohustust, mida käendate ja käendusleping on kehtiv, siis on pangal õigus nõuda Teilt kui käendajalt käendatava kohustuse täitmist. Kui käenduslepingu olete sõlminud ainult Teie, siis Teie abikaasa käendatava kohustuse täitmise eest ei vastuta. Juhul, kui Te vabatahtlikult võlga ei tasu, siis on pangal õigus pöörduda kohtusse ja taotleda ka hagi tagamiseks nt. kohtuliku hüpoteegi seadmist Teie kinnisvarale. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Sellega ei teki pangal omandiõigust Teie kinnisvarale, vaid panga kasuks tehtava otsuse jõustumisel on pangal võimalik alustada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmise korral kohtutäitur võõrandab kinnisasja, mis on koormatud hüpoteegiga, avaliku enampakkumise kaudu.

Teie küsimusest ei selgu, kas korter on abikaasade ühisvara või mitte. Juhul, kui on ühisvara, siis sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

Kinkelepingut on võimalik tagasi võita täitemenetluse seaduses või siis ka pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega see ei täidaks Teie eesmärki.
Täitemenetluse seadustiku kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks seaduses sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kui Teil vara ei ole ja pangal on nõue Teie vastu, siis võib Teie püsiva maksejõuetuse korral pank nõuda füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.