Lepinguõigus


Küsimus: Omandiõiguse tõestamine20.04.2011

Minu vanemad ostsid kuuekümnendatel (s.t vormistasid sel perioodil müügilepingu, kuid sees elasid juba varem) maja koos kõrvalhoonega, kus elasid kuni surmani (1994. aastani). Peale seda on hooned seisnud tühjana. Ost on aga jäetud ametlikult vormistamata, on ainult lihtkirjalik ostu-müügileping, kuskil mujal neist kui ostjatest märget ei ole. On küll veel 1996. aastal tehtud otsus, kus kompenseeritakse kolhoosi poolt ühistatud vara (laut-küün) minule.
Keerulisemaks teeb aga asja veel see, et müüja ei ole olnud ametlik omanik ning müüs küüditamise hirmus (nii väidetakse) onu maja (peale viimase surma). Majas olid nad koos onuga elanud. Tänasel päeval tahab vald selle peremehetuks kuulutada, oodates hetkel vastuväiteid.

Kas selle lihtkirjaliku müügilepingu alusel saaks omandiõigust tõestada, viidates sellele, et nõukogude ajal, kui inimesed elasid veel pidevas hirmus, ei saanud nad kuskilt kontrollida omaniku seadusjärgsust (eriti kui müüja oli juba pikemat aega seal elanud) - ehk viidata heausksele omandamisele.
Lepingu seadusjärgsusele saab aga viidata sellega, et kuuekümnendatel ei saanud täita 1992. aastal kehtima hakkanud seadust, kus nõutakse, et selline tehing peab olema notariaalselt kinnitatud?
Ette tänades!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Tegemist on keerulise õigusliku olukorraga. Puudub ülevaade ka eelnevast menetluse käigust ning kuivõrd on kohaliku omavalitsusega sellel teemal suheldud ning millised on kohaliku omavalitsuse väited. Saate opereerida üksnes nende väidete ja dokumentide raames, mis teil on olemas. Esitage kindlasti vastuväited ja väljatoodud dokumendid ning seisukohad kohalikule omavalitsusele.

AÕS § 96 lg 1 järgi tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Sama sätte lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 teise lause järgi on ehitise kui vallasasja hõivamise õigus ja kohustus kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega, AÕS § 96 lg 3 järgi saab ehitis olla peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest ja tahteavaldustest tulenevalt. Kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu see peremehetuks ka kohaliku omavalitsuse otsusest tulenevalt. Seega, kui isik jätab vaidlustamata kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, millega tuvastatakse talle kuuluva ehitise peremehetus, ei jää ta ilma võimalusest kaitsta oma omandit tsiviilõiguslike kaitsevahenditega.