Liiklusõigus

Automaatse liiklusjärelevalveseadmega (kiiruskaameraga) fikseeritud kiiruse ületamise korral kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust. Kirjalikus hoiatamismenetluses määratakse hoiatustrahv isikule, kes on mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Seetõttu saadetakse hoiatustrahv esmalt sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on võimalik saadud hoiatustrahvi vaidlustada väitega, et sõidukit juhtis teine isik. Sellisel juhul peab sõiduki omanik või vastutav kasutaja esitama ka sõidukit juhtinud isiku andmed. Seejärel saadetakse hoiatustrahv sõidukit juhtinud isikule.

Iseenesest ei ole sõiduki omanikul kohustust hoiatustrahvi vaidlustada, kui juht ja omanik saavad omavahel trahvisumma hüvitamise osas kokkuleppele, st kui tegelikult trahvi saamise põhjustanud isik hüvitab või maksab hoiatustrahvi ise või maksab sama summa trahvi tasunud omanikule tagasi. Kuna hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, siis ei kanta hoiatustrahvi karistusregistrisse ning õiguslikud jäljed trahvi saamisest jäävad nii omaniku kui tegeliku juhi suhtes tekkimata.

Hoiatustrahvi suurus sõltub kiiruse ületamise määrast ja hoiatustrahvi piirmäärast. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratakse hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Ehk siis, kui lubatud sõidukiirust on ületatud 10 km/h võrra, on hoiatustrahvi määr 10 x 3 = 30 eurot.

Kuna hoiatustrahvi piirmäär on 190 eurot, siis nende kiiruste puhul, mille korrutis arvuga 3 ületab hoiatustrahvi maksimaalmäära 190 eurot, hoiatustrahvi ei kohaldata, vaid alustatakse üldmenetlust. Üldjuhul kuuluvad sellesse gruppi LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeruvad kiiruse ületamised e. lubatud sõidukiiruse ületamised üle 60 km/h.

Siiski ei saa välistada üldmenetluse alustamist ka väiksemate kiiruse ületamiste korral, kuivõrd hoiatamismenetluse kohaldamine ei ole menetleja kohustus, vaid õigus. Õigust võib kasutada, kuid võib jätta ka kasutamata. Seega ei saa välistada, et sõiduki omanik on kutsutud politseisse seoses LS § 72 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise ettepanekuga e. soovitakse saada omanikult andmeid sõidukit juhtinud isiku kohta. Sellise kohustuse täitmata jätmise eest on ette nähtud väärteokaristus kuni 200 euro suuruse trahvi näol. Igal juhul on sõbral mõistlik menetleja käest välja selgitada politseisse kutsumise põhjus.