Liiklusõigus
Küsimus: Kas jään tagant otsasõidul kindlasti süüdi isegi siis kui eesliikuval sõidukil ei olnud pidurituled töökorras?01.09.2015
Tere. Juhtus olukord, kus sai tagant otsa sõidetud mikrobussile. Ise liiklesin mootorrattal. Mikrobussi ees olev auto hakkas teed andma ülekäiguraja ääres olnud jalakäijale ja võttis hoo maha. Mikrobuss hilines reageerimisega ja tegi järsu pidurduse. Pidurduse hetkel tal piduri tuled ei töötanud (seda kinnitavad ka tunnistajad) ja mina jõudsin küll enamuse oma hoost maha pidurdada kuid väikse hooga talle siiski sisse lendasin. Olen kindel, et tehniliselt korras (eessõitja) sõiduki puhul oleksin saanud seisma ja avarii oleks olnud olemata. Mikrobussi juhil puudus ka juhtimisõigus. Ülevaatusel olevat sõidukil olnud ka märge, et tulede süsteemis mingi viga sõidukil on (selle info sain ühelt tunnistajalt kes politsei bussis ütlusi andis ja seda infot vilksamisi nägi; ülevaatus sõidukil vist oli olemas). Minu küsimus oleks järgmine: "Kas ma jään 100% tagant otsasõidus süüdi, kuigi eesliikuv sõiduk ei vastanud tehnonõuetele ja liikles (teadlikult?) ohtlike vigadega ning nende vigade puudumisel poleks avariid toimunud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Juhti saab karistada liiklusõnnetuse eest, kui ta on süüliselt rikkunud liiklusnõudeid ning liiklusnõuete rikkumise ja saabunud tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Tagant otsasõidus seisneva liiklusõnnetuse puhul saab rääkida eelkõige ohutu pikivahe hoidmise kohustuse (LS § 46 lg 1) võimalikust eiramisest ja ohutu sõidukiiruse ja/või takistuse vältimise kohustuse (LS § 50 lg 3) võimalikust rikkumisest.
Pikivahe valik peab olema selline, et juht suudaks vältida tagant otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Asulasisesel teel peab pikivahe ajaline kestus olema vähemalt 2 sekundit. Asulavälisel teel 3 sekundit. Kui asjaolude pinnalt on tuvastatav, et pikivahe valik oli põhimõtteliselt õige ning juhi tegevuses ei ilmnenud ka LS § 50 lg 3 nõuete rikkumisi, on võimalik väita, et liiklusõnnetuse põhjuseks saab pidada ka eessõitva juhi tegevust või tegevusetust, mis seisneb mittekorras valgustusseadtmetega sõiduki juhtimises.
Eesti õiguspraktikas omaks võetud põhimõtte kohaselt võib iga liikleja, kes täidab liiklusnõudeid eeldada, et ka kõik teised liiklejad neid täidavad. Seega võib taga liikuv sõidukijuht eeldada, et ees sõitva sõiduki pidurdamisest annavad märku sõiduki pidurituled. Kuigi eesmise sõiduki pidurdumine (aeglustumine) on mingil hetkel tajutav ka piduritulede abita, võivad kaotatud sekundid olla juba küllaldased, et taga sõitval juhil puudub võimalus otsasõitu objektiivselt vältida.
Selliseid järeldusi saab teha eelkõige matemaatiliste arvutuste pinnalt arvestades kehtivate füüsikareeglitega ning süüteomenetluses kasutatakse selleks üldjuhul vastava valdkonna eksperdi abi. Arvestada tuleb siiski sellega, et kui eksperdi arvamus ei ole menetlusaluse isiku jaoks soodne, kannab ekspertiisi tegemise kulud menetlusalune isik.
Tsiviilvaidluses kahju tekitamise ja vastutuse küsimuses (kindlustusvaidlus, tsiviilkohtumenetlus), peab kumbki pool ise hea seisma nende asjaolude tõendamise eest, millel nende väited põhinevad.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus