Liiklusõigus


Küsimus: Kuidas jääb süüdi kokkupõrkes teekitsendil (sillakoht), kas anna teed märgi eiraja või ka see, kes on üle oma raja?04.02.2016

Situatsioon: asula, kiirusepiirang 40, asfaltkattega tee, laiusega 6m, korralik teepeenar, katkendjoon sõidusuundade vahel. Teel on sild/truup millel piirded, asfaltkatte laiuselt (6m) ja sõidueesõigust reguleerivad märgid 231/232. Nimetatud teekitsendil on ühes suunas liikujal kohustus anda teed vastutulijale. Kas see tähendab seda, et ilmtingimata tuleb peatuda ja teed anda või võib ka edasi sõita sest ilusti (nagu ka ülejaanud teel enne ja pärast silda) ju mahub, kahe sõiduauto puhul veel eriti.
Praktika aga on see, et eesõigust omav liikleja läbib selle lõigu suht alati osaliselt vastassuunas, veoka/bussi puhul on see põhjendatud, sõiduauto puhul mitte.
Kui toimub seal kahe sõiduauto kokkupõrge kuidas jaguneb süülisus. Kas kõik juhile, kes ei andnud teed või jääb ka midagi vastutulijale kes ei püsinud omas sõidureas ja põhjendamatult kaldus vastassuunavööndisse.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusmärgid 231 ja 232 on eesõigusmärgid. Sarnaselt liiklusmärgiga 221, ei küsita ka märkide 231 ja 232 puhul niiväga, kuidas sõiduk eesõigust omaval teel paikneb. Teisel juhil on eesõigust omavale juhile kohustus anda teed.

Siiski ei ole vastutuse jagunemise küsimuse lahendamisel välistatud ka eesõigusega teel liikuva juhi käitumise hindamine. Näiteks, kui selle juhi tegevuses ilmnevad omakorda liiklusnõuete rikkumised või lihtsalt riski suurendav käitumine, siis loob võlaõigusseaduse § 139 aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Mõistetavalt tuleb siinkohal tõendada, et sõidueesõigust omava juhi tegevus või temaga seotud risk suurendas kahju tekkimise tõenäosust või kahju ulatust.

Eestis on õiguspraktika praegu pigem siiski kaldu selles suunas, et vaadatakse eelkõige, millisel juhil oli tee andmise kohustus ning sõidueesõigust kasutava juhi võimalikele käitumisalternatiividele väga palju tähelepanu ei pöörata.