Liiklusõigus

LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Ka parkimiskohale jõutakse sõites. Lisaks reguleerib parkiva sõidukiga seotud ohutust LS § 29 lg 2, mis ütleb, et sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Lisaks on ka üldnorm - LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Seega tuleb parkida sõiduk selliselt, et see oleks viisakas ja arvestav ka teiste liiklejate suhtes. Samuti tuleb käituda pargitud sõidukite uksi avades kitsastes oludes. Tõepoolest ei sätesta seadus seisva sõiduki (ega ka sõitva sõiduki) ohutu külgvahe suurust ning see on iga kord konkreetse juhi otsustus, mille ta teeb asjaolude pinnalt. Tulemuseks peab olema teiste liiklejatega arvestav olukord.

Sama kehtib juhul, kui parkimiskohti tähistavad jooned. Kui parkimiskohti tähistavaid jooni sõiduteel ei ole, tuleb lähtuda sõidukite parkimist reguleerivatest teistest normidest, mh LS § 20 lg 3, mille kohaselt tohib asula sõiduteel sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest.