Liiklusõigus


Küsimus: Mis karistus võib oodata juhti, kes sõitis otsa ülekäigurajal liigelnud jalakäijale, jalakäija õnneks väga viga ei saanud?11.02.2020

Autojuht sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale. Jalakäija sai kergeid vigastusi, haiglaravi ei vajanud. Auto kahjustada ei saanud. Kohal käis politsei, kes olukorra fikseeris. Mis võib oodata süüdlast? Eelnevaid rikkumisi ei ole, load juba u 10 aastat, olnud korralik liikleja.
Ja veel kui auto on ettevõtte nimel, siis mis kaasneb ka sellega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liiklusnõuete rikkumise tagajärjena inimesele kerge kehavigastuse (tervisekahjustuse) põhjustamine kvalifitseerub LS § 223 lg 1 kohase väärteona, mille eest seadus näeb ette rahatrahvi kuni 1200 eurot, aresti kuni 30 päeva või juhtimisõiguse ära võtmise kuni 6 kuuni. Lisakaristusena saab juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kui juht oli kaine, omas juhtimisõigust ja liiklusõnnetus toimus ettevaatamatusest, võib prognoosida, et karistus piirdub rahatrahiga umbes selle keskmises määras. Kui juhil on kehtivaid karistusi, võib kõne alla tulla ka lisakaristuse kohaldamine.

Asjaolou, et sõiduk kuulub ettevõttele, süüteovastutuse seisukohalt tähtsust ei oma.

Küll on kahjustada saanud jalakäijal põhimõtteliselt õigus nõuda kahju põhjustanud juhilt või sõiduki valdajalt (ettevõttelt, kui juht juhtis sõidukit tööalase ülesande ja korralduse raames) mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitab teatud osas (sõltuvalt kehavigastuse raskusastmest) ka kindlustus, kuid iseenesest ei välista see kannatanu õigust küsida lisahüvitist juhilt, kui ta leiab, et kindlustuse poolt makstud eelduslik hüvitis ei kata kogu kahju. Juhil seevastu on õigus kaasata hüvitisvaidlusesse ka kindlustus ja nõuda kindlustuselt hüvitamiskohustuse täitmist kannatanu ees. Üldjuhul vaieldakse täiendava hüvitise küsimus selgeks kohtus.