Liiklusõigus


Küsimus: Kuidas jaguneb kauba vedaja ja kauba lähetaja vaheline vastutus veose turvanõuete täitmise ja saate-dokumentatsiooni osas?22.03.2021

Tere

Pidin (kauba vedaja) EU siseselt välisriigist A riiki B toimetama ADR (ohtlike ainete) gaasibaloone. Kauba lähetaja (ehk klient) andis mulle Eestist kaasa saate-dokumendid. Sihtkohas laaditi kaup peale ning küsisin kauba laadijalt kinnitust, kas koorem on korrektselt kinnitatud. Laadija kinnitas, et iga balloon on kinnitatud 2 rihmaga ning sellest piisab.
Avasin autol ja haagisel ADR-märgid ning hakkasin sihtkoha poole liikuma. Lähteriigis peatas politsei auto kontrollimiseks kinni ning selgus, et kauba saatja on vormistanud puudulikud veodokumendid, millel puudus ÜRO-number ja ka kaup oli nõuetekohaselt märgistamata. Leiti ka puuduseid kauba kinnitamise osas.

Määrati rahatrahv ning kauba saatjaga seotud küsimusi uuriti täiendavalt tolli ja politsei poolt. Masin otsustati eskortida tasulisse parklasse, kus auto seisis (trahvi tasumiseni) mitu päeva.

Nüüd nõuab kauba lähetaja (ehk veo tellija) kauba vedajalt trahvi summa ning lähteriigis kasutatud õigusabi teenuse hüvitamist. Kauba vedaja näeb enda (kaas)vastutust koorma kinnitusvigade osas, kuid teiste puuduste osas ei näe.

Milline on osapoolte vastutus saatedokumentatsiooni ja turvanõuete täitmise osas?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Veoselepingust tulenevaid vedaja ja saatja vahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.

VÕS § 779 lg 1 kohaselt peab saatja veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine).
VÕS § 780 lg 1 kohaselt peab saatja enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe.
VÕS § 781. Saatja vastutus
(1) Saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid:
1) veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest;
2) ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas;
3) ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest;
4) veose mittenõuetekohasest laadimisest;
5) käesoleva seaduse § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide või teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.

Need on üldised reeglid. Et konkreetse juhtumi kohta midagi täpsemalt arvata, oleks vaja tutvuda nii veosedokumentide, politsei raportitega kui ka saatja nõuete põhjendustega, mis ta on vedajale esitanud.