Liiklusõigus
Küsimus: Kes on süüdi, kui mind loeti süüdlaseks, kuigi teisel juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus, ta rikkus eeskirju juba autoga sõitu alustades?12.05.2022
Tere,
Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.
Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Juhtimisõiguse puudumine ei pruugi iseenesest olla liiklusõnnetuse põhjus, kuid teiselt poolt ei ole juhtimisõiguse puudumine liiklusõnnetuse iseseisva põhjusena ka välistatud. Viimasena nimetatud võimalus esineb eelkõige siis, kui liiklusõnnetuseni viis juhi oskamatus sõiduki kulgemise suunamisel (näiteks ei osanud juht kasutada pidurit või pöörata rooli). Tavapärane hooletus kiiruse valikul või liiklusolukorra hindamisel sellise juhtimisõiguse puudumisest tuleneva põhjusena üldjuhul ei kvalifitseeru. Et aru saada, mis siis ikkagi viis liiklusõnnetuseni, tulebki hinnata tõendeid ning nende alusel tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis kokkupõrkeni viisid.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Liiklusõigus