Liiklusseaduse § 53 lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht tema kasutuses olevat sõidukit puudega inimese sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Seega kehtib parkimistasu vabastus avalikes parklates ja mitte eraparklates. Eraparklates kehtestab parkimistingimused parkla või tee omanik. Minule teadaolevalt ei võimalda Citypark puudega inimestele tasuta parkimist. Seega, kui rikkusite parkimistingimusi, oli leppetrahvi nõue põhjendatud. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et leppetrahv on tsiviilõiguslik (lepinguõigus) nõue, mis eeldab lepingupoolte vastavat kokkulepet e. leppetrahvi nõude saab esitada isikule, kes on sõlminud parklaomanikuga või -operaatoriga vastava lepingu. Parkimistingimuste kohaselt sõlmitakse selline leping parklasse sisenemisega (teoga) ning lepingu üheks pooleks on sõidukijuht. Seega peab parklaoperaator leppetrahvi nõude esitamisel igakordselt välja selgitama sõiduki juhi e. lepingu poole. Siin esineb oluline erinevus kohaliku omavalitsuse poolt määratava viivistasu otsusega, mille puhul määratakse viivistasu sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale ning konkreetse juhi väljaselgitamise kohustust ei ole. Seega kui leppetrahvi nõue on esitatud sõiduki omanikule või kasutajale, kes ei olnud sõiduki juht parklasse sissesõidul, on nõue esitatud ebaõige isiku vastu ja sellist nõuet ei pea täitma.
