Maksud ja raamatupidamine


Küsimus: Kuidas tagantjärele olukorda lahendada, kui OÜ oleks pidanud juba 2013 käibemaksukohustuslaseks registreerima?05.05.2017

Tere!
Minu raamatupidaja, kellele olin usaldanud kogu mulle kuuluva OÜ-ga seotud asjaajamise, avastas, et OÜ oleks pidanud juba 2013. aastal registreerima end seoses 16 000 euro piirmäära ületamisega käibemaksukohuslaseks. Kuidas tagantjärele seda olukorda lahendada?
Tegemist on mikroettevõttega, kelle paberimajandus kuus piirdub umbes kahe klientidele esitatava arvega. Kas pean nüüd (pärast maksuametis käibemaksukohuslaseks registreerimist) esitama need mitme aasta arved klientidele uuesti koos käibemaksuga ja kas see on klientide raamatupidamise seisukohast üldse mõeldav?

Vastuse eest tänades

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tere

Käibe piirmäär 16 000 eurot arvestatakse kalendriaasta põhiselt (st mitte kogu äriühingu käivet asutamisest alates). St kui 2013 ületasite 16 000 eurose piirmäära kuid 2014 oli käive alla 16 000 euro, siis 2014 ei pea olema käibemaksukohustuslane.

Kui 2013 aastal ületas käive piirmäära nt alates aprillist, tuleb maksuhaldurile esitada käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus registreerida kmk-ks alates aprillist. Kui alates 2014 käive jäi aga alla piirmäära, siis täpsustada avalduses konkreetset perioodi ehk millal oli kohustus olla kmk-ne. Vastasel juhul tuleb km lisada kõikidele arvetele kuni tänaseni. Seejärel teha arved ümber, lisada km, muuta vanu deklaratsioone ja maksta km osa riigile ära. Lisandub intress 0,06% päevas tasumata summalt.

Mis puudutab arvete saatmist klientidele, siis kuna ilmselt oli hinnakokkulepe konkreetse summa kohta, siis ei ole kliendid nõus suureneva arvega. Seega tuleks siis lõppsumma jätta samaks ja oma osa (kasumi) arvelt maksta riigile km. Need kliendid kes on nõus km lisamisega ja on lisaks veel kmk-sed, siis nendega muret ei ole, nemad saavad km osa arvata maha tänase käibedeklaratsiooniga. Igal juhul peavad aga mõlemal olema ühesugused arved.

Samas märgin, et maksukorralduse seadus sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha. Maksusumma määramist saab maksuhaldur teha kontrolli käigus.

Lugupidamisega
Liina Karlson, liina.karlson@themis.ee