Meditsiiniõigus


Küsimus: Millistest protseduuridest ja kui põhjalikult peab hambaarst oma patsienti teavitama?09.03.2015

Tere, töötan väikses kliinikus hambaarstina ja tekkis küsimus, et millest ja kuidas ma pean enda patsiente teavitama? Põhimõtteliselt saab ka iga väiksem protseduur tekitada negatiivsete asjaolude kokkulangemisel patsiendile põletikke jms. Praktikas ma ei tea, et hambaarstid tavaprotseduuride tegemisel patsiendilt allkirju koguksid ja see tundub ka ebamõistlik. Aga kui keegi võib mind selle eest kohtusse kaevata, siis muidugi peaksin allkirju koguma hakkama. Või pole vaja?

Vastus: Gerda-Johanna Pello, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt saab öelda, et kirjalik nõusoleku vorm ei ole kohustuslik. See on pigem soovitav just seetõttu, et hiljem kohtus oleks lihtsam tõendada. Küll aga on kasulik raskematest ja keerulisematest protseduuridest teavitades võtta patsiendilt kirjalik nõusolek, lihtsamate puhul ei ole see niivõrd oluline. Patsiendi soovil tuleb talle võimaldada teave kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kehtib põhimõte, et keerulisemate ja suurema ohuriskiga tervishoiuteenuse osutamiseks peab olema kirjalik nõusolek.
Tulenevalt võlaõigusseadusest § 766 lg 1 peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Oluline on, et patsient saaks aru, miks vastav protseduur on vajalik, mida see endast kujutab ja millised on sellega kaasneda võivad tüüpilisemad riskid ja tagajärjed. Patsient peab saama info, mille alusel ta on võimeline langetama kohase otsuse. Ta peab olema võimeline tegema otsuse, kas lubada sekkuda enda kehalisse puutumatusesse või mitte. Seda ta saab teha ainult teavitamise abil.
Hambaarstide puhul, kui ei ole plaanis suuremaid ravisid, võib öelda, et pannes aja kinni on lepingu sõlmimisega antud ka vastav nõusolek. Nt kui tegemist on augu parandamisega. Enne suuremaid ja keerulisemaid protseduure on soovitav viia läbi konsultatsioon nõustades patsienti ja andes talle infot, mille abil saab ta langetada vastava otsuse.
Tuleb märkida sedagi, et pelgalt nõusoleku puudumine ei võimalda vastutusele võtmist, karistusõiguslikust vastutusest saab rääkida juhul, kui tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega ehk reeglina ravivea olemasolul.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.