Mittetulundusühinguõigus
Küsimus: Kas tagasiastunud, kuid üldkoosolekuni juhatuse koosolekutel osalenud ja hääletanud liikme hääletamine on õigustühine?02.11.2015
Korteriühistu juhatuse liige esitas veebruaris 2015 tagasiastumisavalduse juhatuse liikme kohalt. Samas osales ta hiljem juhatuse koosolekutel ja võttis osa hääletamisest otsuste tegemisel. KÜ üldkoosolek toimus alles oktoobris ja kinnitas tagasiastumise. Kas antud juhatuse liikme hääletused juhatuse koosolekutel perioodil veebr.- okt. on kehtivad või õigustühised?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.
Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.
Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et ka olukorras, kus registrikaardi kohaselt on juhatuse liikmete volitused kehtivad, on volitused siiski lõppenud juhatuse liikme tagasiastumise tõttu. Juhatuse liikme volituste lõppemise aja tuvastamiseks tuleb vaadata tagasiastumise avalduse täpset sisu.
Olukorras, kus isik pole enam juhatuse liige, ei saa ta osaleda ka juhatuse otsuste vastuvõtmisel ning tema poolt antud häältega ei saa arvestada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Mittetulundusühinguõigus