Mittetulundusühinguõigus

Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 - korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse KÜ suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 1’ alusel valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu sellest, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15: „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Seaduses või põhikirjas sätestatud tähtaja möödumisel ja ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmata jätmisel lõpevad juhatuse liikme volitused automaatselt. See, et juhatuse liige on endiselt kantud äriregistrisse ning ka ühingu suhtes jätkub juhatuse liikme varasem tegevus, ei pikenda automaatselt juhatuse liikme volitusi. Ka Riigikohus on oma mitmes otsuses välja toonud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellisest juhatuse liikmena tegutsemise jätkumisest võib üldjuhul järeldada üksnes juhatuse liikme tahet jätkata tegutsemist juhatuse liikmena. Samas võib kohtu sõnul lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenenuks ka mõlemapoolseid (s.o juhatuse liikme ja osanike) tahteavaldusi ja käitumist hinnates kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike (MTÜ puhul MTÜ liikmete) otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Oluline on see, et põhikirjaga võib sellise heakskiitmise välistada. Osanikel ja MTÜ liikmetel peab siiski olema reaalne võimalus otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee