Mittetulundusühinguõigus

Volituste arv ühe isiku lõikes ei ole seaduses piiratud. Soovi korral võib isikute ringi piirata põhikirja või korteriomanike omavahelise kokkuleppega (viimane eeldab 100%-list nõusolekut). KrtS § 22 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Kui liige teatab, et ta soovib asjaajamist ja kogu infot e-kirja teel, siis tuleb kogu nõutav teave edastada e-kirja teel. Kui teavitust tehtud ei ole, siis hea usu, läbinähtavuse ja teabe saamise õiguse põhimõtetest lähtuvalt viisakas vormis saadetud palvele võiks KÜ juhatus vastata.
KrtS 45 lg 3 alusel, võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama

Protokollija võib olla juhatuse liige.

Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS 29 lg 3). Kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus. Samas on oluline eristada, kas koguti allkirju koosoleku (mida tegelikult ei toimunud või rikuti selle kokkukutsumise korda) protokollile või korteriomanike otsusele, mis on uus lubatud viis otsuste vastuvõtmiseks.

Täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee.

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee