Pärimisõigus

Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, st seda, et lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa, va kui vanem esindab last üksinda ning tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist või kui üks vanematest on surnud.

Perekonnaseaduse § 187 ja 188 sätestavad teatud juhud, millal on lisaks ühisele esindamisele vaja ka kohtu nõusolekut. Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut, osta lapsele kinnistut, üürida lapse korterit või võtta laenu.

Kohtusse on vaja esitada avaldus ja taotleda kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks. Tegemist on nõusolekuga, mille olemasolust sõltub tehingu kehtivus. Vastasel korral on tehing tühine (PKS § 190). Avalduses peab ära põhistama miks on tehingu tegemine vajalik ning mis saab saadud tulust. Kindlasti peab tehing toimuma lapse huvides. Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga (TsMS § 550 lg 1 p 6).

Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud eestkostetava kaitseks. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. PKS § 186 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Vahel kohustab kohus eestkostjat nõusoleku andmise määruses esitama ka aruande selle kohta, kui palju raha võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati. Selline praktika rõhutab kohtu järelevalvefunktsiooni.

1.Tsiviilkohtumenetlusseadustik sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist (TsMS § 374). Samas kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375). Seega võib mõlemad taotlused esitada korraga, kuid peab arvestama, et kohtul on õigus taotlused eraldada, kui selleks esineb mõjuv põhjus.

2.TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita asjas tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Kohus üldjuhul siiski põhjendab tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendeid. Kuid mõnel juhul on määrus TsMS § 478 lõikele 2 tuginedes jäetud ka põhjendamata. Seega otsustab kohus, kas nõusolek anda või mitte ning samuti analüüsib taotluses esitatud põhjenduste õiguspärasust (mida müüakse, mis on tehingu hind, miks on tehing vajalik ja kelle huvides see toimub.)

3. TSMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Maakohtu otsus jõustub siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul pole kaebust esitatud, või kui kõrgema astme kohtud pole asja
menetlusse võtnud, on jätnud kaebuse läbivaatamata või rahuldamata või on lõpetanud asja suhtes menetluse. Kohtuotsuse jõustumise mõiste sätestab TsMS § 456.

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee