Pärimisõigus

Käesoleval juhul suudaks sellele küsimusele kõige paremini vastata notar, kellelt saaks täpsemaid juhiseid, mida teha ja kelle poole pöörduda. Antud küsimuses vastuse andmine nõuab mõningast analüüsi ka rahvusvahelise elemendi tõttu: pärandaja ise elas surma hetkel Ukrainas, nagu näha päris mingi osa varast pärandaja abikaasa, kuid ei ole selge, millises pärimismenetluse etapis ollakse Eestis asuva korteri osas, samuti komplitseerib olukorda see, et võimalikud pärandist loobujad elavad Ukrainas ja Venemaal. Seega võimalik, et tuleb pöörduda ka vastava riigi ametnike, konsulite või suursaadikute poole.

Samuti tekib küsimus, millise riigi õigust Eestis asuva vara osas kohaldatakse. See, millist õigusakti peab parasjagu kohaldama tuleneb sellest, millise riigi kodanikud on vaidluse poolteks ning millal pärandaja suri. Lisaks on Eesti sõlminud mitme riigiga, sh Ukraina ja Venemaaga õigusabilepingud, mille kohaselt on Eesti ning teine lepingupool kokku leppinud näiteks pärimisele kohalduvas õiguses või selles, kumb riik on pärimisasja pädev läbi viima. Õigusabilepingutes sätestatut saab kohaldata vaid juhul, kui menetlusosaline on pärit õigusabilepingu partnerriigist.

Eesti-Ukraina ja Eesti-Vene õigusabilepingud mõlemad mainivad, et kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub. Kuna korter asub Eestis, siis peaks kohalduma ka Eesti seadusandlus selle korteri pärimise osas.

Kui Eesti õigus rakenduks, siis tekib ka küsimus, kas küsija onu ja tema tütred saaksid korterist loobuda, sest Eesti pärimisseaduse § 119 kohaselt on pärandist loobumise tähtajaks 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Sama paragrahvi lg 3 lisab, et notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Seega teoreetiliselt on võimalik, et Eestis asuv korter on juba automaatselt vastu võetud pärija poolt, sel juhul saaks pärija selle korteriosa küsijale ainult kinkida või müüa.

Nagu juba eespool mainitud, aitaks notari poole pöördumine antud olukorda selgust tuua.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee