Pärimisõigus


Küsimus: Kuidas on võimalik pärijalt kätte annakut, milleks on 1/4 suvilast?14.03.2016

Kuidas on võimalik saada pärijalt kätte annakut. Annakuks on 1/4 suvilast. Annakusaajaid on 2, ehk siis mõlemal eraldi 1/4 ja 1/4. Üks annakusaajatest on alaealine. Pärandi avanemisest on üle 10 a. Pärija ei ole pärandi säilimiseks teinud mingeid jõupingutusi, hooldanud on teine täisealine annakusaaja. Mis vormis peaks pärija poole pöörduma, et ta oma kohust täidaks. Kas pärija saab ilma annakusaajate teadmata/nõusolekuta selle pärandi müüa. Kas annakusaajatel on õigus nõuda pärandi realiseerimist, et oma osa kätte saada? Kas 1/4 on sellest summast, mis tolleaegsetes pärimisõiguse dokumentides on suvila väärtuseks näidatud või reaalsest realiseerimisväärtusest.
Tänan

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Piret Pallo
loe lisaks
Pärijal on kohustus pärandi avanemisel annakusaajale annak üle anda. Kui pärija seda kohustust ei täida, on annakusaajal võimalik pöörduda oma nõudega kohtu poole ning tugineda võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahenditele pärimisseadusest ja annakusuhtest tulenevate erisustega. Kui annakut ei anta üle asjaolude tõttu, mille eest vastutab pärija, nt võõrandab annakuks määratud eseme annaku korraldust eirates, on annakusaajal õigus kasutada võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Samuti võiksite pöörduda tolleaegse notari poole, kes viis läbi pärimismenetlust. Notari puhul on tegemist isikuga, kes puutub nimetatud küsimustega igapäevaselt kokku ning oskab kindlasti täpseid selgitusi jagada.

Arvestama peab ka sellega, et kui pärand avanes enne 01.01.2009. a, kui kehtis vana pärimisseadus, siis kohaldatakse just vana pärimisseaduse (PärS) sätteid. Veel lisab vana pärimisseaduse § 72 lg 3, et kui annakutäitja annaku täitmisega süüliselt viivitab, peab ta annakusaajale hüvitama viivitusest tekkinud kahju.

PärS § 63 lg 2 selgitab, et annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja pärandist loobumise kohta käivaid sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti; lg 4 lisab, et kui annakusaaja ei võta annakut vastu, loetakse, et annakut ei ole määratud. Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lg 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lg-s 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel on maja hooldamisega tegelenud täisealine annakusaaja, mitte aga alaealine annakusaaja ega tema esindaja. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus täisealine annakusaaja loetakse pärandi vastu võtnuks ning alaealine mitte, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda siiski notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee