Pärimisõigus
Küsimus: Kuhu pöörduda, et selgust saada, kas peame minu ema järelt pärima või mitte?03.08.2016
Tere! Olen hädas võimaliku tahtmatu pärandusega. Kirjeldan situatsiooni. 2009. aastal suri minu 81-aastane tädi (minu ema õde), kes ei olnud teinud testamenti ja kelle seadusejärgsed pärijad olid tema elusolevad vend ja õde (minu ema), sest lapsi ega seaduslikku abikaasat tal ei olnud. Kuna kumbki pärijatest ei teinud avaldust pärandist loobumiseks ega algatanud ka muid seadusjärgseid pärimistoiminguid (tädi korteris, mis moodustab suurema osa pärandist, elas kuni 2016. aastani tädi elukaaslane, kes praegu elab halvenenud tervise tõttu hooldekodus), jäi kogu asi seitsmeks aastaks lihtsalt soiku. Korter, millest juttu, asub Lääne-Virumaal ühes külas ja selle hind ei ole kuigi kõrge. Minu ema oli 2009. aastal 84-aastane osalt voodihaige Parkinsoni tõbe põdev inimene ega tahtnud kuuldagi millegi pärimisest. Käesoleva aasta 3. aprillil minu ema suri ja tema vend, kes on üks pärijatest, tõstatas pärandi küsimuse uuesti, sest tühjalt seisvale korterile on ilmunud ostja. Ta väidab, et juriidiliselt on peale tema pärijad veel minu ema elusolevad lapsed (mina, minu õde ja vend) ning nende lapsed. Kas on siiski võimalik, et pärijaid on nüüd üks, minu tädi vend, või tuleb tõesti pärandiasju hakata ajama tervel hulgal inimestel? Kui pärand tuleb kindlasti minul, minu õel ja vennal vastu võtta, kuhu ja kelle poole tuleks siis kõigepealt pöörduda?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärand avaneb PärS § 3 lg 1 kohaselt isiku surma korral. See tähendab, et sel hetkel, kui suri Teie 81-aastane tädi, läks pärand üle Teie emale ja tema vennale. PärS § 14 lg 4 kohaselt, kui pärandi avanemise ajaks (pärandaja surma hetkeks) on surnud mõlemad pärandaja vanemad, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased. Nagu Te ka ise ütlesite, olid seega seadusjärgseteks pärijateks Teie ema ja tema vend. PärS § 4 lg 2 kohaselt võib pärandist pärimisseaduses sätestatud korras loobuda.
PärS § 118 lg 1 kohaselt loetakse, et pärija võttis pärandi vastu, kui ta PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu. PärS § 119 lg 1 sätestab pärandist loobumise tähtajaks kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab saama pärandaja surmast või oma pärimisõigusest. Järelikult, kuna küsimusest ei ilmne, et Teie ema oleks pärandist loobunud 3 kuu jooksul alates oma õe surmast, siis päris ta koos oma vennaga nimetatud korteri kaasomanikena vastavalt PärS § 147.
Sellest hetkest kui Teie ema suri, moodustas osa tema pärandvarast ka 2009. aastal päritud korteri kaasomand. See tähendab, et Teie, Teie õde ja vend, olles PärS § 13 lg 1 kohaselt Teie ema esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, pärisid võrdsetes osades ema pärandvara (sh ema eelnevalt päritud korter) vastavalt PärS § 13 lg 5. Teie lapsed ega ka Teie õe ja venna lapsed pärijateks ei ole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Pärimisõigus