Pärimisõigus

Tere.
2017 aasta suvel sain notarilt teate mulle testamendiga määratud annakust. Annakuks on maatükk, mis on määratud mulle ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Enne testaatori surma üks annakusaaja suri. Notari kirjas oli märgitud, et siis jääb annakusaajaid 2, kolmas annakuosa jääb pärijale endale. Pärija moodustas omaalgatusel kolm eraldi katastriüksust (testamendis seda nõuet polnud).
Notar andis kirjas teada, et tulla koos pärijaga notarisse annaku - kinnistu mõttelise osa üleandmist vormistama. Enne minekut aga selgus, et mina ilma teise annakusaajata endale oma osa ära vormistada ei saa (et ei saa otsustada, milline maatükk jääb mulle ja milline teisele annakusaajale).
Probleem on selles, et teine annakusaaja on eakas inimene, kes viibib juba pikemat aega hoolekandeasutuses ja arvatavalt tema tervislik seisund on selline, et vajaks eestkostet. Tema endaga pole mul õnnestunud kontakti saada, aga olen mitmel korral telefoni teel rääkinud tema tütrega. Tütar teatas kategooriliselt, et ta pole sellest asjaajamisest huvitatud ja eestkostjaks kindlasti ei hakka.
Kuidas ma pean toimima, et annak omandada.
1. Kas pärija saab mulle (ilma teise annakusaajata) üle anda olemasoleva kinnistu mõttelise osa vaatamata sellele, et ta on kinnistule moodustatud uued katastriüksused.
2. Kas võiks kõne alla tulla (kuna pärija on omaalgatuslikult kinnistule moodustanud eraldi katastriüksused), et pärija otsustab (pärimisseadus §59), millise maatüki saan mina ja millise teine annakusaaja, olgugi et testamendis ei ole seda otsesõnu kirjas.
Annakusaaja tunnistust ma taotlenud pole.