Pärimisõigus
Küsimus: Milline on pärijate ring ja pärandi osa suurus?16.12.2011
Isa suri aastal 2010. Ta oli abielus naisega, kellega neil ühiseid lapsi ei olnud. Koos elasid nad aastast 1991. Isal oli eelnevast viiest - mõnest kooselust ja mõnest abielust kokku kaheksa last. Mõned neist lapsendatud. Isa viimasel naisel eelnevalt aga oli ja on 3 last. Nooremat isa last aitas kasvatada ka tema viimane seaduslik naine. Minu poolvend oli nende peres alates esimesest klassist s.o. aastast 1992. See tähendab, et ka lastetoetus minu nooremale poolvennale oli määratud isa viimase naise nimele, mitte lapse seaduslikule emale.
Isa ja tema uue naise abielu sõlmiti 1994 aastal. Elumaja, mis läheb pärimisele, osteti aga minu isa nimele aastal 1993, see on siis, kui abielu oli veel sõlmimata. Elamualuse ja sinna juurde kuuluva maa ostid nad aga aastal 2000.
Veel läheb pärimise alla kaks sõiduautot - üks eelnevalt isa kasutuses olnud ja üks tema abikaasa kasutuses olev.
Üks meie õde (kasuõde) on kadunud juba aastaid. Keegi ei ole temast kuulnud juba ligi kümme aastat.
Millise osaga pärandist võime arvestada meie, isa seaduslikud lapsed ja milline on isa viimase seadusliku naise osa? Kas pärandist saavad osa ka isa seaduslike laste emad?
Kas pärandist saab loobuda õe või venna kasuks?
Aitäh
Isa ja tema uue naise abielu sõlmiti 1994 aastal. Elumaja, mis läheb pärimisele, osteti aga minu isa nimele aastal 1993, see on siis, kui abielu oli veel sõlmimata. Elamualuse ja sinna juurde kuuluva maa ostid nad aga aastal 2000.
Veel läheb pärimise alla kaks sõiduautot - üks eelnevalt isa kasutuses olnud ja üks tema abikaasa kasutuses olev.
Üks meie õde (kasuõde) on kadunud juba aastaid. Keegi ei ole temast kuulnud juba ligi kümme aastat.
Millise osaga pärandist võime arvestada meie, isa seaduslikud lapsed ja milline on isa viimase seadusliku naise osa? Kas pärandist saavad osa ka isa seaduslike laste emad?
Kas pärandist saab loobuda õe või venna kasuks?
Aitäh
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Juhul, kui pärandaja testamenti ei teinud, toimub pärimine seaduse järgi. PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Kuivõrd pärijateks on nii abikaasa kui ka alanejad sugulased, siis läheb pärandvara jagamisele nende vahel. Seega ei saa Teie isa pärandvarast käesoleval juhul osa isa seaduslike laste emad ega ka abikaasa lapsed.
PärS § 124 lg 1 sätestab, et kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega ei saa loobuda kellegi kasuks, vaid pärimisõigus läheb üle seaduses nimetatud isiku(te)le.
PärS § 16 lg 1 p-i 1 kohaselt pärib abikaasa käesoleval juhul 1/4 pärandvarast ning ülejäänud 3/4 läheb jagamisele pärandaja laste vahel. Kui lapsi on 8, saab igaüks 3/32 pärandvarast.
Kui pärandi võtab vastu mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ning pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (vt asjaõigusseaduse §§-d 71–79).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Pärimisõigus