Pärimisõigus

Kui ema sureb, siis seadusjärgse pärimise korral pärib abikaasa esimese järjekorra pärijate (pärandajate laste) kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seega kui emal on kaks last ja abikaasa, siis pärib igaüks neist 1/3 pärandvarast. Pärandvarasse kuulub 1/2 abikaasade ühisvarast ja pärandaja lahusvara.
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 105 kohaselt annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Kui mehel alanejaid sugulasi ei ole, siis seadusjärgse pärimise korral on pärijateks tema vanemad ja nende alanejad sugulased, s.o mehe vennad ning teie ema kui abikaasa. Teise ringi seadusjärgsete pärijate kõrval pärib abikaasa pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 1 p-i 2 kohaselt poole pärandist.
Kui tehtud on testament, siis toimub pärimine testamendi järgi. See, kas kehtiv testament on tehtud enne või peale abiellumist, ei oma tähendust, sest pärandaja saab igal ajal testamenti vastavalt oma soovile muuta või selle tühistada. Testamendi olemasolu saab teada paraku ainult kas pärandaja käest küsides või pärandi avanedes ja pärimismenetluse alates.