Perekonnaõigus
Küsimus: Lapse alimendid ja lapsega kohtumine31.05.2011
Tere.
Mul on elukaaslane, kellel on eelmisest kooselust 4-aastaseks saav tütar. Kohtulikult on talle kiirmenetlusega määratud alimendid. Kahjuks ei käi ta hetkel tööl ja hetkeseisuga on dokumendid antud kohtutäiturile.
Oleme lugenud nüüd seadusi ja tuli välja, et 2010.a. alammäär on 2175 krooni ja isal ei ole alust nõuda alimentide kasutamise näitamist.
1. Kas üleüldse mingit alust ei ole alimentide kasutamise näitamist? Välja on nõutud 2500 krooni kuus.
2. Isa on nüüd üle poole aasta üritanud suhelda oma lapse emaga, et saaks tütart näha, enda juurde võtta aga täiesti tulutult. Ema ütleb, et ta ei näe oma last ja kõik. Mis peaks sellisel juhul ette võtma? Kas pöörduda kohtusse? Ja kui, siis millisesse ja kui suured on kohtukulud?
3. Kas alimente vaadatakse ka uuesti üle? Selles mõttes, et kui isa ei ole nõus selle summaga.
4. Lugesime ka selle kohta, et emal on ka õigus mõne aja pärast nt suuremat summat küsida. Millal võib seda teha?
Ette tänades, K.
Mul on elukaaslane, kellel on eelmisest kooselust 4-aastaseks saav tütar. Kohtulikult on talle kiirmenetlusega määratud alimendid. Kahjuks ei käi ta hetkel tööl ja hetkeseisuga on dokumendid antud kohtutäiturile.
Oleme lugenud nüüd seadusi ja tuli välja, et 2010.a. alammäär on 2175 krooni ja isal ei ole alust nõuda alimentide kasutamise näitamist.
1. Kas üleüldse mingit alust ei ole alimentide kasutamise näitamist? Välja on nõutud 2500 krooni kuus.
2. Isa on nüüd üle poole aasta üritanud suhelda oma lapse emaga, et saaks tütart näha, enda juurde võtta aga täiesti tulutult. Ema ütleb, et ta ei näe oma last ja kõik. Mis peaks sellisel juhul ette võtma? Kas pöörduda kohtusse? Ja kui, siis millisesse ja kui suured on kohtukulud?
3. Kas alimente vaadatakse ka uuesti üle? Selles mõttes, et kui isa ei ole nõus selle summaga.
4. Lugesime ka selle kohta, et emal on ka õigus mõne aja pärast nt suuremat summat küsida. Millal võib seda teha?
Ette tänades, K.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Perekonnaseadus § 100 lg 2 viimase lause kohaselt on lapsega koos elav vanem kohustatud elatist kasutama lapse huvides. Kontrollmehhanism selle üle, kas vanem kasutab elatist ainult lapse huvides, iseenesest puudub. Juhul, kui lahuselavalt vanemalt on välja mõistetud elatis ja tal ei ole võimalik elatist objektiivsetel põhjustel maksta, on sellel vanemal võimalus pöörduda kohtusse ja taotleda elatise vähendamist. Elatise vähendamine alla miinimummäära on põhjendatud ennekõike juhul, kui kohustatud vanem on töövõimetu või kui kohustatud vanemal on teisi ülalpeetavaid lapsi, kes sellisel juhul osutuksid varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps.
Asjaolu, et ema ei võimalda isal lapsega suhelda, ei vähenda isa kohustust lapsele elatist maksta. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja ka kohustused. Seega on lahuselaval vanemal õigus oma lapsega suhelda ja emal kohustus võimaldada isal lapsega kohtuda. Kui vanem, kelle juures laps alaliselt viibib, teeb lahuselavale vanemale põhjendamatult takistusi lapsega suhtlemiseks, on lahuselaval vanemal õigus pöörduda lapse elukohajärgsesse kohtusse oma õiguste kaitseks.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus