Perekonnaõigus
Küsimus: Mida pean ette võtma, et ma ei peaks tulevikus oma isa eest hoolitsema, sest tema ei ole minust hoolinud?19.01.2015
Tere
Minu perekond lagunes kunagi umbes 15 aastat tagasi. Ema ja isa lahutus oli ebameeldiv ja piinarikas. Lapsepõlvest ei ole jäänud eriti midagi positiivset meelde oma isast, kes ainult kodus leiba luusse lasi ja võlgasid korjas. Samuti on tema tegevuste ja tegematuste tõttu jäädud ilma kolmest kodust. Ka peale vanemate lahkuminekut on minu teada tal (minu isal) pidevalt rahalisi probleeme ja veidi ka kasiino sõltuvust. Kolib ühest üürikorterist teise jäädes pidevalt nende eest võlgu.
Suhtlemine leiab nn kohustuslikus korras aset aastas kaks (max 3) korda ehk sünnipäevadel õnne soovimise näol ja hea õnne korral ka jõulude ajal (see aasta seda ei juhtunud). Muus osas olen aru saanud, et teda eriti ei huvita kuidas minul läheb või millega tegelen.
Olles nüüd peaaegu 30-aastane, tunnen muret, et mis saab, kui temast saab väeti pensionär. Kas mina pean hakkama huvituma, kuidas temal läheb või kuidas ta oma eluga hakkama saab? Tagama talle mingisuguse toimetuleku toetuse või eluaseme, kus elada? Saan ma kuidagi loobuda nendest kohustustest loobudes ametlikult oma seaduslikust vanemast?
Ma ei tunne endal mingisugust moraalset kohustust tunda huvi inimese vastu, kes minu vastu ei tunne mingisugust huvi.
Samuti millistel tingimustel ma saan loobuda oma isalt saadud perekonnanimest?
Suured tänud juba ette vastamast.
Minu perekond lagunes kunagi umbes 15 aastat tagasi. Ema ja isa lahutus oli ebameeldiv ja piinarikas. Lapsepõlvest ei ole jäänud eriti midagi positiivset meelde oma isast, kes ainult kodus leiba luusse lasi ja võlgasid korjas. Samuti on tema tegevuste ja tegematuste tõttu jäädud ilma kolmest kodust. Ka peale vanemate lahkuminekut on minu teada tal (minu isal) pidevalt rahalisi probleeme ja veidi ka kasiino sõltuvust. Kolib ühest üürikorterist teise jäädes pidevalt nende eest võlgu.
Suhtlemine leiab nn kohustuslikus korras aset aastas kaks (max 3) korda ehk sünnipäevadel õnne soovimise näol ja hea õnne korral ka jõulude ajal (see aasta seda ei juhtunud). Muus osas olen aru saanud, et teda eriti ei huvita kuidas minul läheb või millega tegelen.
Olles nüüd peaaegu 30-aastane, tunnen muret, et mis saab, kui temast saab väeti pensionär. Kas mina pean hakkama huvituma, kuidas temal läheb või kuidas ta oma eluga hakkama saab? Tagama talle mingisuguse toimetuleku toetuse või eluaseme, kus elada? Saan ma kuidagi loobuda nendest kohustustest loobudes ametlikult oma seaduslikust vanemast?
Ma ei tunne endal mingisugust moraalset kohustust tunda huvi inimese vastu, kes minu vastu ei tunne mingisugust huvi.
Samuti millistel tingimustel ma saan loobuda oma isalt saadud perekonnanimest?
Suured tänud juba ette vastamast.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa on kunagi rikkunud Teie suhtes ülalpidamiskohustust, võib see asjaolu piirata Teie ülalpidamiskohustust isa suhtes või isegi vabastada isa ülalpidamise kohustusest. Kui isa peaks hakkama kunagi Teilt ülalpidamist nõudma, kuid Teie ei pea seda isa käitumise tõttu põhjendatuks, tuleks Teil juba praegu koguda tõendeid selle kohta, et isa on Teie ülalpidamiskohustust kunagi rikkunud – selleks peaksite välja uurima, kas ema on isalt kohtu kaudu elatist nõudnud; kui jah, kas isa kohtuotsust ka täitis; samuti võiks küsida tunnistusi isikutelt, kes omavad infot selle kohta, et isa ei ole Teid ülal pidanud.
Täiskasvanud isikuna on Teil õigus muuta oma perekonnanime, vanemate nõusolek selleks vajalik ei ole. Siiski märgin ära, et perekonnanime muutmine ei muuda põlvnemist, st ka peale perekonnanime muutmist jääb isa Teie sünnitunnistusele isana märgituks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus