Perekonnaõigus

Olen kasvatanud üksi alates 6. elukuust oma poega, kui lapse ema meid maha jättis. Ta ei ole pärast seda käinud kordagi last vaatamas, ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Nüüd äkki, kui laps on saanud 3,5 aastaseks ilmus ta mu uksetaha – tal ei ole kindlat elu ja töökohta, ta soovib saada last endale ja viia ta minu juurest ära. Soovib, et ma hakkaksin maksma elatusraha ja alimente ning peaksin teda ja last üleval. Kuna poeg oli naise lahkudes nii väike, ei tunne ta oma ema, kas kohus võib anda lapse minu endisele elukaaslasele?
Mul on kõik lapse jaoks vajalik olemas, laps on hoitud ja armastatud – käin tööl, mul on kindel sissetulek, kena ja puha kodu, ma ei tarvita alkoholi ja soov oma laps temata üles kasvatada, kuna ma ei saa olla oma ekskaasa peale kindel. Lapse mõlema poole vanavanemad on alati saanud võimaluse olla osaks lapse elust, me saame hakkama majanduslikult ja suhtleme nendega hästi, ma pole ka naise vanematel keelanud olemast osa nende lapselapse elust. Millised on minu võimalused üksikisana saada lapse täit hooldusõigust?
Millised õigused on minu endisel elukaaslasel (kooselu temaga 1 aasta ja siis 6 kuud koos tema ja lapsega, pärast poja sündi) lapse suhtes, kui ta pole enne lapsest hoolinud ja ma ei saa olla kindel, et tema soovid olla osa lapse elust ei ole vaid enda majandusliku heaolu tagamiseks mõeldud tegevus?
Kui mul on tekkinud oma ellu side naisega, kellega plaanin oma elu koos veeta ja see naine on kiindunud ka väga minu poega, sooviksime lapse koos üles kasvatada – millised oleksid sellisel juhul minu võimalused saada ainuhooldus, kui mu poeg peab seda naist oma emmeks?