Perekonnaõigus


Küsimus: Mida peaksin tegema, et taotleda vastutus-vabastust, et mitte hakata ülal pidama oma ema, kes mind ei ole kasvatanud?22.05.2015

Tere!
Resideerun juba paar aastat Eestist eemal. Kas mul on võimalik juba eos taotleda luba Eesti valitsuselt, et ma ei peaks tulevikus oma biloogilist ema ülal pidama või talle toetust maksma hakkama? Mu emal on 3 last 2 erineva mehega ning vaid mu poolvend suhtleb temaga siiani. Olen üks kaksikutest, poolvend on noorem. Oleme kõik täisealised, lastega pered. Mu emalt oli minu varajases vanuses emalikud õigused ära võetud, vanaema võitles need aga talle tagasi, niimoodi saime elada kaksikvennaga vanavanemate juures, mitte ema juures. Me mõlemad kaksikvennaga ei ole saanud meie bioloogilise emaga läbi, mingisugune suhtlus on olnud just temal emaga läbi aastate, kuid ka see on olnud limiteeritud. Mul pole mingisugust huvi hakata toetama ema, kes pole mind kasvatanud. Ning ikka ja jälle kuulen sugulastelt, et ta on väljendanud end väga negatiivselt just minu suhtes, kes ma olen tööalaselt edukas ja paistab, et tal on isiklikke probleeme, kus ta püüab mind vastutavaks teha. Ma toetan oma vanavanemaid, ning hoolin neist, aga ei taha tegemist teha oma bioloogilise emaga. Kas ma saan olla proaktiivne ja taotleda vastutus-vabastust oma biloogilise ema ülalpidamise eest? Kas on võimalik, et üks mu ema neljast eksabikaasast saab võtta üle hooldamiskohustused? Tänan

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Enne Teie vastu nõude esitamist ei ole võimalik vanema ülalpidamiskohustusest vabastamist taotleda. Seni kui seda nõutud ei ole, ei ole ka tuvastatud olukorda, kas vanem on üldse abi vajav ja kas tema lastel on ülalpidamiskohustus.
Perekonnaseaduse § 96 jj kohaselt on täisealistel lastel vanemate suhtes ülalpidamiskohustus kui vanem ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Samas on Teil ülalpidamiskohustus ka oma laste ees. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja Teie kui ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last.
Ülalpidamiskohustuse täitmisest võib kohus isiku vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, seda näiteks olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Loetelu, millistel juhtudel võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada on nö lahtine. See tähendab seda, et igal konkreetsel juhul kaalutakse, milline võib olla see äärmine ebaõiglus, millisel ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastatakse. Justiitsministeeriumi hinnangul ei pea laps oma vanemat ülal pidama, kui lapsevanem ei ole ise oma lapse eest hoolitsenud.
Seega juhul, kui Teie ema peaks esitama Teie vastu ülalpidamise nõude, tuleks kohtule esitada kõik tõendid ja argumendid, mis Teie hinnangul vabastaksid Teid ülalpidamise tasumise kohustusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee