Perekonnaõigus


Küsimus: Kas naise pealesunnitud käitumine lapse saamise eesmärgil on õiguslikult mingit moodi käsitletav?23.02.2017

Tere
Rohkem kui 13 aastat tagasi endine elukaaslane soovis väga last, kuid mina ei olnud valmis isaks saama, mistõttu olin ka selle vastu. Meie suhe oli väga ebastabiilne (nüüd oleme 10.a lahus). Tema poolt oli järjepidev pikk vaimne surve ja mõjutamine, et ta ei soovi midagi muud kui last, tema elul pole mõtet ja ta tapab end ära kui last ei saa. Oli pidev karjumine ja hüsteeritsemine antud teemal. Vahekordade ajal ei olnud ta nõus vahekorda lõpetama ja hoidis füüsiliselt kinni. Lõpuks naine rasestus. Sellel ajal oli ka arstide poolt fikseeritud minul haigus ja oli ka vastav ravi, kuna ei suutnud taluda vaimseid ja psühholoogilisi pingelisi olukordi. Tunnen, et ta kasutas mind ära. Naise arvamus oma käitumisest on, et tema võib-olla tahtis natukene rohkem last saada ja last saadakse ikka kahekesi.

Minu küsimus on, kas selline pealesunnitud käitumine ja vaimne surve teise inimese poolt on ka õiguslikult mingit moodi käsitletav? Kas see võiks olla kohtus menetletav millegi järgi?

Ei soovi loobuda isadusest ega kohustusest lapse ees.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mees ja naine on vahekorras, tuleb alati arvestada võimalusega, et naine võib selle tulemusel rasestuda. Kui naine rasestub, ei saa keegi kohustada teda abordi tegemiseks ja seda ka juhul, kui laps ei olnud naise rasestanud mehe poolt soovitud. Kui mees soovib välistada olukorra, et ta naise rasestab, on tal võimalik vahekorda vältida, millest tulenevalt ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud naisterahva mingil viisil karistamine lapse saamise eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand