Perekonnaõigus


Küsimus: Kas see on õige, et emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab, kusjuures ise rahaliselt ei panusta?10.05.2017

Isa kannab lapsele iga kuu elatise miinimumi. Teada on, et lapse kuised kulud ei ole suured ning ema proovib elada isa antud rahast ja lapsetoetusest (235+50). Paraku on see tekitanud olukorra, kus ema ka dikteerib, mida ta lapsele ostab. Isal ei ole sõnaõigust. Näiteks ei osta ta lapsele pidulikke riideid ning kui isal on vaja minna peole, siis on ainult kulunud riided. Lapsele ei osteta peaaegu kunagi uusi riideid. Kui arvestada, et nii ema kui isa peavad panustama võrdselt 235+235 ja lapseraha 50 eurot, kokku 520 eurot, lisaks on laps veel puhkuse ajal isaga ja isa peab ka siis maksma elatist emale, kuigi ka tal on kulud, siis mis seisukoht on selles küsimuses - kas emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab? Vaatamata sellele, et rahaliselt panustab isa ja ema oma raha lapse alla ei pane. Kas emal on üldse õigust niimoodi käituda, et ta lapsele oma raha ei kuluta? Mismoodi saab seda mõjutada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina on vanemal, kelle juures laps alaliselt elab, parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvatav vanem kannab ise kõik lapsega seonduvad kulud, kasutades selleks lahus elava vanema poolt makstavat elatist ja endapoolset rahalist panust. Rahalised panused peaksid seejuures olema võrdses suuruses. Perekonnaseadus sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides.

On väga kahetsusväärne, kui lapse ema enda poolt lapse ülalpidamisse ei panusta ja seetõttu lapse vajadused katmata jäävad, kuid kahjuks ei anna seadus kuidagi alust küsida lapse emalt infot elatisraha kasutamise kohta ega nõuda temapoolselt samaväärset panustamist ja lapsele vajalike asjade ostmist. Seega paraku erilisi mõjutusvahendeid polegi, ainukese asjana on Teil võimalik juhtida tema tähelepanu sellele, et seadus kohustab kasutama elatisraha lapse huvides (PkS § 100 lõige 2).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand