Perekonnaõigus
Küsimus: Lapse elatusraha suurus, kas kulutamise kohta saab ka selgitusi nõuda?31.10.2011
Tere,
Loodan siiralt, et saame teie käest meie küsimustele vastuseid või nõu, et kelle poole peaksime oma murega pöörduma.
See probleem on kestunud sellest ajast peale kui tutvusin ühe hea mehega, nüüd on meil ka üks ühine laps, aga tal on ka eelmisest suhtest tütar, kes käib veel lasteaias. Isa on maksnud alati laspse emale 200 eurot kuus (ja on ostnud lapsele alati ka riideid ja muid tarvilikke asju kui on vaja olnud) ka siis kui lapse ema pole isal oma lapsega võimaldanud kohtuda. Seda juhtus meie suhte alguses päris tihti kui ema ei lasknud lapsel oma isaga kohtuda. Pikim aeg, mis on olnud, on pea kaks kuud.
Nüüd lapse ema aga tahab, et isa maksaks veel lapse trennid, inglise keele kursuse kinni.
Kelle poole peaksime pöörtuma, et teada saada kui suur summ on lasteaia lapse kasvatamiseks vajalik või kui suurt summat lapse emal on võimalik lapse isalt nõuda? Kui isa ütles lapse emale, et tema arust peaks ilusti välja tulema 400 eurost (arvestame, et ka ema paneb 200 eurot) + lasteraha, siis ema väitab, et ei. Et lapsega läheb üür pooleks ja kommunaal maksud jne. Kas on normaalne, et sellised nagu üür ja muud maksed tehakse lapsega pooleks?
Siin peame ära mainima ka veel selle, et lapse isa ja laps elavad erinevates riikides, sellel aastal on küll tütar paar korda lubatud isale külla. Kuid teema juurde tagasi. Isa ei ole nõus 200 eurole lisa maksma, siis ema teatas, et isa saab ainult oma last näha eestis, nädalavahetustel. Kas isa võib siis reisikulud lapse emaga pooleks teha? Seni pole isa emalt midagi nõudnud.
Oleme mõelnud, et lapse isa ja ema võiksid teha kirjaliku lepingu, sest seda neil hetkel pole. (Ja kuna ema tujud tunduvad alati muutuvad, arvan, et see oleks väga mõistlik.) Kus võiks olla kõik kirjas, et millal laps võib olla isa juures ja palju isa peab lapsele maksma jne, kus sellist lepingut võiksime teha? Ema on korduvalt ähvardanud, et läheb kohtusse, aga seda pole ta veel teinud.
Kas lapse isal on õigus näha kuhu lapse ema selle umbes 450 kuus paneb? Võttes arvesse, et laps ei olnud emaga suvel üldse, tütar oli vanaema või siis isa juures. Oletasime, et suvel oli seega kulutused minimaalsed, aga nagu näha suvel makstud raha on kulutatud, see on ainult müstika, et kuhu see raha on kulunud. Kui isa küsis, siis tuli selline vastus, et lasteaia koha maks oli 50 eurot kuus, kuigi lasteaiast uurisime järele, et sedagi oli 24 eurot kuus ja seda pidi maksma kahe kuu eest, kuna lasteaed oli 1 kuu puhkusel. Nüüd oleksime huvitatud, et kuhu on läinud kolme kuuga isa makstud 200 eurot ja ema lisatud sama summa + lasteraha. Kas isa vöib nõuda ka tagantjärele ülevaadet raha kulutustest?
Me loodame siiralt, et saame mõnele siin esitatud kysimusele vastuse.
Ette tänades.
Loodan siiralt, et saame teie käest meie küsimustele vastuseid või nõu, et kelle poole peaksime oma murega pöörduma.
See probleem on kestunud sellest ajast peale kui tutvusin ühe hea mehega, nüüd on meil ka üks ühine laps, aga tal on ka eelmisest suhtest tütar, kes käib veel lasteaias. Isa on maksnud alati laspse emale 200 eurot kuus (ja on ostnud lapsele alati ka riideid ja muid tarvilikke asju kui on vaja olnud) ka siis kui lapse ema pole isal oma lapsega võimaldanud kohtuda. Seda juhtus meie suhte alguses päris tihti kui ema ei lasknud lapsel oma isaga kohtuda. Pikim aeg, mis on olnud, on pea kaks kuud.
Nüüd lapse ema aga tahab, et isa maksaks veel lapse trennid, inglise keele kursuse kinni.
Kelle poole peaksime pöörtuma, et teada saada kui suur summ on lasteaia lapse kasvatamiseks vajalik või kui suurt summat lapse emal on võimalik lapse isalt nõuda? Kui isa ütles lapse emale, et tema arust peaks ilusti välja tulema 400 eurost (arvestame, et ka ema paneb 200 eurot) + lasteraha, siis ema väitab, et ei. Et lapsega läheb üür pooleks ja kommunaal maksud jne. Kas on normaalne, et sellised nagu üür ja muud maksed tehakse lapsega pooleks?
Siin peame ära mainima ka veel selle, et lapse isa ja laps elavad erinevates riikides, sellel aastal on küll tütar paar korda lubatud isale külla. Kuid teema juurde tagasi. Isa ei ole nõus 200 eurole lisa maksma, siis ema teatas, et isa saab ainult oma last näha eestis, nädalavahetustel. Kas isa võib siis reisikulud lapse emaga pooleks teha? Seni pole isa emalt midagi nõudnud.
Oleme mõelnud, et lapse isa ja ema võiksid teha kirjaliku lepingu, sest seda neil hetkel pole. (Ja kuna ema tujud tunduvad alati muutuvad, arvan, et see oleks väga mõistlik.) Kus võiks olla kõik kirjas, et millal laps võib olla isa juures ja palju isa peab lapsele maksma jne, kus sellist lepingut võiksime teha? Ema on korduvalt ähvardanud, et läheb kohtusse, aga seda pole ta veel teinud.
Kas lapse isal on õigus näha kuhu lapse ema selle umbes 450 kuus paneb? Võttes arvesse, et laps ei olnud emaga suvel üldse, tütar oli vanaema või siis isa juures. Oletasime, et suvel oli seega kulutused minimaalsed, aga nagu näha suvel makstud raha on kulutatud, see on ainult müstika, et kuhu see raha on kulunud. Kui isa küsis, siis tuli selline vastus, et lasteaia koha maks oli 50 eurot kuus, kuigi lasteaiast uurisime järele, et sedagi oli 24 eurot kuus ja seda pidi maksma kahe kuu eest, kuna lasteaed oli 1 kuu puhkusel. Nüüd oleksime huvitatud, et kuhu on läinud kolme kuuga isa makstud 200 eurot ja ema lisatud sama summa + lasteraha. Kas isa vöib nõuda ka tagantjärele ülevaadet raha kulutustest?
Me loodame siiralt, et saame mõnele siin esitatud kysimusele vastuse.
Ette tänades.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Alaealisele lapsele makstav elatis arvestatakse reeglina lähtuvalt lapsele tehtavatest kuludest ja lahus elav vanem peaks nendelt kulutustelt kandma poole. Perekonnaseadus näeb ette lahuselavale vanemale kohustusena tasuda ühele alaealisele lapsele igakuist elatist mitte vähem, kui 139,01 eurot. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, lapse puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vanemal on kohustus lapsele makstavat elatist kasutada lapse tarbeks ja tema huvides. Kahjuks puudub selline kontrollmehhanism, mis tuvastaks, kas vanem lapsele makstavat elatist kasutab sihtotstarbeliselt või mitte.
Kirjalik leping vanemate omavaheliste suhete selgeks piiritlemiseks on õige lahendus. Selline vanemate vaheline leping võib olla lihtkirjalikus vormis või notariaalne. Lepingus võivad vanemad fikseerida elatise suuruse, selle maksmise korra aga ka lastega suhtlemise korra jm. Juhul, kui kirjaliku- või notariaalse lepinguga siiski ei ole võimalik probleemi lahendada, tuleb pöörduda kohtusse.
Silmas tuleks pidada, et elatis ja lahus elava vanema õigus lapsega suhelda, on kaks absoluutselt omaette asja ja lahuselaval vanemal on õigus ning kohustus oma lapsega suhelda isegi siis, kui ta mingil põhjusel ei ole oma elatise maksmise kohustust täitnud või on pooltel sellekohane vaidlus pooleli.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus