Perekonnaõigus


Küsimus: Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus02.12.2011

Abielu 03.1984-08.1988. Lahutus toimus kohtu kaudu, mehe vägivalladelikti tõttu.
Riigilõivu pidi tasuma mees lahutuse põhjustajana.
Lõiv on tänaseni maksmata ja mees pole ka praegu nõus seda maksma. Mõlemad teavad. Naisele väljastati perekonnaseisuameti kaudu abielulahutuse tunnistus 08.1988.
2011. aastal väljastati ka tõend, et lahutus 1988 aastast on Eesti Vabariigis kehtiv.
Nähtavasti ei kontrollitud riigilõivu tasumist. On nad abielus või siiski lahutatud?
Kas mehel on oma lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus, kui naisele on määratud hooldaja ja salajane eeskoste?
Mõlemad on pensionärid, ca 80 aastased. Elavad eraldi, üksikud.
Mehel pension üle 5000 krooni(?), naisel raske puue, pension kokku 286 eurot. Valla(riigi) poolt määratud hooldaja, 1 x kuus poes käiguks ca 30 km kaugusel. Tegelik töö on abistamine, mitte hooldamine.
Mehel kinnisvara pole. Naisel 1 abielust laps. Millal peab naise laps ülalpidamiskohustuse üle võtma?
Kas vallal on õigus salajase kohtuotsusega ära võtta naise lapse ehitusjärgus olev kinnisvara ja ehitusluba?
Eeskoste osas vald vaikib ja hämab.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Perekonnaseadus (PKS) § 217 sätestab, et kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses. Teie kirjast jääb arusaamatuks, milliseid toiminguid tegite perekonnaseisuametis 2011. a, kui Teile abielulahutuse tunnistus väljastati, st kas registreerisite abielulahutuse või väljastati lihtsalt tõend, et abielu lahutus on kehtiv.
Abielu lõppemise ajast sõltub see, millise seaduse kohaselt toimub lahutatud abikaasa ülalpidamine. Kui abielu lahutati enne 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust, siis kohaldatakse vastavalt PKS §-le 213 abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust.
Kehtivas perekonnaseaduses on lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus ja sellest vabanemine reguleeritud §§ 72–79. Lisaks abikaasale on abivajava vanema ülalpidamiskohustus ka tema alanejal sugulasel ehk siis naise tütrel. Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus on kehtivas perekonnaseaduses reguleeritud § 96–110.
Mis puudutab nn salajast kohtuotsust, siis tuleb märkida, et Eesti õiguses kehtib põhimõte, et kohtumenetlus on avalik ning salajasi kohtuotsuseid ei tehta. Kohtuotsuse võib teha teatud tingimustel küll tagaselja, nt kui teine pool ei ole hagile vastanud või kohtukutse kättesaamisest hoolimata kohtusse ilmunud. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, siis, kui hagimaterjale ei ole kostjale kätte toimetatud, on õigus nõuda teistmist, s.o asja uut läbivaatamist. Konkreetseid asjaolusid teadmata ei ole paraku hetkel võimalik ühest hinnangut olukorrale anda.