Perekonnaõigus


Küsimus: Kui kohtusse minna, kas siis 14-aastase lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?09.06.2020

Tere, 3 aastat tagasi läksime lahku, käisin välismaal tööl, ema andis kohe ka kohtusse elatisrahaga, maksin niigi ja maksan siiani. Nüüd elan ja töötan juba mitu aastat Eestis ja ka laps on iga kuu pool aega ja vahest rohkemgi minu juures. Praegu on kokku lepitud ka suhtluskord kus kuu lõikes jagunevad päevad võrdselt.
Kui laps on minu juures siis vastutan mina kõige eest mis lapsega seotud, annan taskuraha, käime väljas, arsti juures, juuksuris jne. ostan väiksemaid asju, viin-toon kooli-trenni jne. Lapsel on oma tuba ja ka kõik muud asjad minu juures olemas.
Suurem kohustus ehk lapse riided lasen pigem emal osta kuna maksan ikkagi 292.- iga kuu, vahest ostan ka mõned riided ise.
Laps on 14-aastane ja teeb autokoolis rolleri lube ja seegi minu kanda ja kõik rolleriga seonduv minu kanda. Emaga pole väga võimalik kokkuleppele saada ja ka läbisaamine halb.
Siiski kui me omavahel kokkuleppele saame, mismoodi vormistada kokkulepe ja kas peab ilmtingimata kohtu poole pöörduma?
Kas mul on võimalik kohtu kaudu elatise maksmisest täielikult vabaneda? Ema advokaadi sõnul pole, sest tema omast arust vastutav, kuigi seda pole kokku lepitud kuskil ja hooldusõigus meil võrdne, ainult lapse sissekirjutus ema juures, vabatahtlikult ise andsin loa.
Kui 14.a laps on avaldanud soovi pigem minu juures elada siis mida edasi teha, lastekaitse ei aita, nemad lapse sooviga ei arvesta vaid pressivad ema tahtmist peale. Ema on närviline ja tekitab pidevalt lapses pahameelt, lastekaitse on ka lapsega vestelnud ja laps rääkis neile kõik ära ja avaldas soovi minu juures pigem elada. Kui kohtusse minna kas siis lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtu poole pöördumine on alati viimane variant - ideaalis võiksidki vanemad lapse elukorralduse osas omavahel kokkuleppele jõuda. Hea oleks, kui kokkulepe saab sõlmitud kirjalikult. Kui kokkuleppele ei jõuta, on mõlemal vanemal õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist - seejuures avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb avaldusele vastu. Eelöeldust järeldub, et vähemalt 14-aastase lapse puhul on tema arvamusel oluline tähtsus ja kohus ei saa teha selles vanuses oleva lapse arvamusega vastuollu minevat kohtulahendit.

Arvestades Teie poolt kirjeldatut, siis asuksin seisukohale, et sellises summas elatise maksmine pigem põhjendatud ei ole (kuid oleneb muidugi lapse vajadustest, see vajaks põhjalikumat analüüsi). Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärses ulatuses vahetult kulutusi, siis ei ole elatise maksmine põhjendatud, kuid kui ühe vanema kanda on siiski suurem osa kulutustest, peaks teine vanem elatist maksma - siiski tuleb elatise suuruse leidmiseks mõlema vanema poolt tehtavad kulutused kokku arvutada, ilmselt katamata osa poole alampalga ulatuses ei ole. Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand