Perekonnaõigus


Küsimus: Kas lapse ema saab sisuliselt üleöö hakata suuremat elatisraha nõudma, kuigi isa maksis nii nagu kokku oli lepitud?12.11.2020

Tere. Olukord on väga keeruline, seega ma ei teagi kust alustada. Mina ja mu seaduslik abikaasa elame abikaasa korteris, mis on enne abielu ostetud (laenu ei ole). Meil on abikaasaga ühine laps, kes on 2,6 aastane ja käib lasteaias. Mina alles alustasin taas tööd peale lapsehoolduspuhkust. Minu ülalpeetavaks on veel meiega koos elav tütar, kes on minu endisest suhtest, ning ta on 18.a. kuid on endiselt minu ülalpeetav, kuna ta õpib. Tema isa toetab teda elatusrahaga, mis läheb talle otse.
Mu abikaasal on ka endisest suhtest tütar, kes käib põhikoolis. Abikaasa töötas aasta tagasi soomes, ning maksis oma esimesele tütrele nagu kord ja kohus elatist. Siis aga tuli ta soomest tagasi Eestisse tööle, ja siin vähenesid sissetulekud oluliselt. Sellest hetkest soovis aga tema esimene tütar pool ajast elada isaga. See sai kokkulepitud koos lastekaitsetöötajaga ning lapse enda soovil. Laps on 13.a. tal on meil oma isiklik tuba ning kõik elamiseks vajalik. Tema emaga sai kokku lepitud, et tüdruk hakkab elama nädal meil ja nädal ema juures. Seda siis alates 2019.a. oktoobrist. Ning nad leppisid lapse emaga kokku nii, et lapse kulud (trennid jms.) maksavad üle kuu võrdselt. Ühel kuul isa ja teisel kuul ema. Igakuised kindlad kulud tulid ca 100 eurot, pluss sinna siis eluaseme kulud, ja toit, ning taskuraha ja muud ettenägematut ning riided. Kuid nüüd, ema ei taha enam tütart isa juurde lubada, kuna paaril korral ei ole isa nädalavahetusel kodus olnud, kui tütar meil elab. Vaid jäi koos minuga sel ajal ning oma väikse õega. Seoses sellega esitas ema nüüd isa vastu kohtule hagi ja nõuab elatisraha 292 euro suuruses, põhjendusega, et ta ei täida oma ülalpidamiskohustust. Küsimus on, kas ta saab ikka nii suurt summat reaalselt küsida? Samas isa täitis oma kohust ülalpidamise osas, ning meie ühine tütar on samuti ülalpeetav, ja kui meil kulud maha arvata, siis ei jää praktiliselt elamiseks midagi kätte! Ning hagis on vaja ära tuua abikaasa tulud ja kulud ning ka abikaasaga koos elavate pereliikete tulud ja kulud. Kas mina oma miinimumpalka teenides ja oma kahte tütart ülevalpidades, peaksin siis abikaasa esimesele tütrele elatusraha maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurus oleneb lapse põhjendatud vajaduste suurusest. Vajaduste suurus omakorda sellest, millised on vanemate sissetulekud, milline on lapse elukorraldus ja kui suures ulatuses makstakse lapsele igakuiseid riiklikke toetusi. Kui laps elab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei ole elatise maksmine reeglina põhjendatud, kuid elatise summa väljaarvutamisel tuleb arvestada ka sellega, kui laps veedab lahus elava vanema juures aega ainult nädalavahetustel. Igal juhul mõjutavad elatise suurust väga paljud asjaolud, seega vajaks ammendava vastuse andmine põhjalikumat analüüsi.

Kui elatise nõue on esitatud summale 292 eurot, siis võiks eeldada, et lapse igakuised kulutused on summas 584 eurot (+ 60 eurot lapsetoetuse osa) ja kõik need kulutused on lapse ema kanda. Kui see nii ei ole, siis ei ole põhjendatud ka PkS § 101 lõikes sätestatud summas elatise väljamõistmine. Kindlasti tuleb kohtumenetluses esitada oma argumenteeritud ja tõendatud vastuväiteid nõutud summas elatise väljamõistmisele, muidu ei pruugi kohus neid asjaolusid arvesse võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand