Perekonnaõigus


Küsimus: Kas lapsed ja lapselapsed peavad hoolitsema joodikust vanaisa eest?02.12.2011

Tere,
Mul on selline probleem, et mul on vanaisa, kes on minu vanaemast lahutatud, ja kes pole (minu teada) isegi Eesti Vabariigi kodanik, kuid keda mu vanaema hooldab, kuna kõik on lihtsalt tema kaela lükatud. Vanaisa nooremana peksis vanaema, on ennast seniilseks ja vee jalga joonud ning seetõttu mul vanaema lahutaski temast. Igatahes, siin on minu küsimus: Kas on mingisugune viis, kuidas saaks sundida vanaisa sugulasi võtma hoolekande enda kanda, kuna ainukene asi, mis vanaema-vanaisa seob, on ühine laps ja kunagine abielu. Praegu on plaan ta vanadekodusse panna, kuid rahaga probleemid ning niisama ei saa sugulasi kätte, siis olekski tore teada, kui oleks mingisugune võimalus, kuidas "sundida" või määrata vanaisa sugulastele see hoolekanne, et ei peaks maksma lapsed ja lapselapsed vana joodiku ja seniilse tegelase vigade pärast.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Teie kirjast selgub, et vanavanemad ei ole enam abielus, kuid täpsustamata on jäetud, millal abielu lõppes. Abielu lõppemise ajast sõltub see, millise seaduse kohaselt toimub lahutatud abikaasa ülalpidamine. Kui abielu lahutati enne 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust, siis kohaldatakse vastavalt PKS §-le 213 abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust.
Kehtivas perekonnaseaduses on lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus ja sellest vabanemine reguleeritud §§ 72–79. Lisaks abikaasale on abivajava vanema ülalpidamiskohustus ka tema alanejal sugulasel ehk siis naise tütrel. Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus on kehtivas perekonnaseaduses reguleeritud § 96–110. Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on ülalpidamiseks kohustatud isikud nii lahutatud abikaasa, kui ka abivajava isiku alanejad ja ülenejad sugulased.
Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.