Perekonnaõigus


Küsimus: Mida peaksin tegema, et omale lapse ainuhooldusõigus saada?02.12.2011

Tere

Mul on 12-aastane tütar, kes on elanud kogu aeg minuga koos. Isa ei ole kogu aeg lapsega suhelnud ja tegelenud, see on nii kaootiline. Ka ei maksa ta lapsele elatist, vahel annab taskuraha.
Isal ei ole kindlat elu- ega töökohta, tal on alkoholisõltuvus, vahest joob 2-4 nädalat järjest, teadmat, mis toimub.
2010. aastal oli vangis Rootsis peaaegu 10 kuud (auto ärandamine).
Ka varemalt on ta seadusega pahuksis olnud.
Nüüd olen mina juba kaks kuud olnud Soomes tööl ja tahan ka oma last Soome elama tuua. Selgus aga, et mul on vaja isa nõusolekut, mida isa ei ole nõus andma. Ja nüüd ei ole ka tütar nõus tulema.
Laps elab hetkel Tallinnas oma onu naise juures (ehk siis minu venna naise juures), ja käib sealt kooli. Õppeedukus ja tunnis kaasa töötamine on hetkel väga halvas seisus, kahed ja tunnis mitte kaasa töötamine. Helistame tihti vahel ta nutab meeletult ja igatseb mind.
Isa ehitab maja, mis saab valmis võibolla 2012 või ka hiljem. Hetkel polegi tal last kuskile viia.
Ta ei ole lapse Soome tulekuga nõus, et siis vahetab laps kooli, aga ka siis, kui ta tahab teda enda juurde viia, peab laps kooli vahetama.
Selleks ei anna ka mina nõusolekut.
Isa ise oma last kasvatad ei saa, arvab, et tema ema hakkab sellega tegelema, aga tema ema elab Valgamaal ja laps peaks olema Viljandimaal, pea 100 km on vahemaa.
Laps oli sellel suvel isa juures ja ühel hommikul helistas mulle, nuttis, et issi on purjus ja ähvardas teda, vehkis rusikatega ja tema kardab oma isaga olla, ja et tema tahab koju. Kuna ma ise nii ruttu Tallinnast Viljandimaale ca 230 km minna ei saanud, siis läks minu 21 a poeg oma väiksele õele järgi ja tõi ta sealt ära.
Minu tütar viidi minu ema juurde, kui ta sinna oli jõudnud, siis minu ema kirjeldas minu last - hüsteeriline, endast väljas ja täiesti ära nutnud, ka veel minu ema juures nuttis lohutamatult.
Peale seda tuli ta koju ja enam isaga ei kohtunud mitu kuud. Nüüd laps eitab seda olukorda.

Minu küsimus on: Millised pabereid ma pean täitma, et saada lapsele hooldusõigus ja õiguse ilma isalt küsimata Soome enda juurde elama tuua?
Kas sellel avaldusel on ka riigilõiv?
Kaua selline kohtuprotsess aega võtab?
Kas laps on selles otsustaja, kumma vanema juurde tema elama läheks? Arvestades seda, et ta kardab oma isa ja kardab oma isale oma tegelikku arvamust öelda, ta on ise mulle seda öelnud.
Kas kooli psühholoog ja õpetaja peaks oma arvamuse kirjutama ja ma lisan selle avaldusele?
Milliseid pabereid on veel vaja hooldusõiguse avaldusele lisada?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Olukorda, kus vanemate arusaamad lapse kasvatuslikes ja muudes last puudutavates küsimustes kokku ei lange ning kui vanemad ei saavuta last puudutavates asjades omavahelist kokkulepet, on võimalik lahendada kohtus.
Hooldusõigus hõlmab endas isiku- ja varahooldusõigust. Ilma drastilise põhjuseta ei võeta vanemalt hooldusõigust ära. Vanemad peavad hooldusõigust teostama üksmeeles ja pidama ennekõike silmas lapse heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
Vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks võite pöörduda kohtusse ja paluda, et kohus annaks teile üle otsustusõiguse lapse alalise viibimiskoha määramiseks (st. määrata lapse elukoht, ehk võtta laps alaliselt enda juurde elama), samuti võite esitada taotluse, millega palute kohtul anda teile otsustusõigus lapse kooli valimisel üle.
Rigilõiv selliselt avalduselt on riigilõivuseaduse § 57 lg 3 kohaselt 12,78 eurot.
Kohtuprotsessi kestvust on võimatu ette prognoosida, see sõltub paljudest erinevatest asjaoludest.
PKS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Igasugused tõendid, mis aitaksid asja lahendada Teie soovi kohaselt, tuleks lisada avaldusele.