Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha, kui ei peeta kinni lihtkirjalikust suhtlemiskorrast?16.12.2011
Tere!
Meil on lapse (10.a) isaga (abielus me pole olnud) sõlmitud 4 aastat tagasi kokkulepe suhtlemiskorra kohta - millal, kus ning kauaks on mul lapsega võimalik kohtuda (üldreegel oli, et 2 nädalavahetust kuus, 2 päeva korraga). Nimelt jäi laps elama (lapse huvides) koos isaga (eramaja, koduloomad, sõbrad ümberringi, kool lähedal jne). Mida aeg edasi, seda vähem isa kokkuleppest kinni peab, lapse telefonile, minul kui emal, helistada ei luba, lapse pildistamine on keelatud, minust räägitakse halvasti, isa enda uut elukaaslast palutakse kutsuda emaks jne.
Algul põhjendati kokkuleppest mittekinnipidamist sellega, et mul on uus elukaaslane ja võib olla me ei jää temaga kauaks kokku ja see oleks lapsele traumeeriv jne. Nüüd olen ametlikult abielus, kuid asjad on muutunud veelgi hullemaks - kokku õnnestub tütrega saada kord nädalavahetusel 5-6 nädala tagant ning seda vaid 2-3 tunniks põhjendusega, et lapsel on trennid, huviringid jms.
Perekonnaseadus (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Seega vanem, kelle juures on lapse alaline viibimiskoht peab võimaldama lahuselaval vanemal lapsega suhtlemist.
Küsimus: kuidas sundida isa täitma lihtkirjalikku kokkulepet? Kas piisab sellest, et pöörduda kohtu poole hagita asjaga, mis seadustaks meievahelise lihtkirjaliku kokkuleppe (ehk siis mille tulemuseks oleks kohtu määrus suhtlemiskorra kehtestamise kohta)? Tänud ette!
Meil on lapse (10.a) isaga (abielus me pole olnud) sõlmitud 4 aastat tagasi kokkulepe suhtlemiskorra kohta - millal, kus ning kauaks on mul lapsega võimalik kohtuda (üldreegel oli, et 2 nädalavahetust kuus, 2 päeva korraga). Nimelt jäi laps elama (lapse huvides) koos isaga (eramaja, koduloomad, sõbrad ümberringi, kool lähedal jne). Mida aeg edasi, seda vähem isa kokkuleppest kinni peab, lapse telefonile, minul kui emal, helistada ei luba, lapse pildistamine on keelatud, minust räägitakse halvasti, isa enda uut elukaaslast palutakse kutsuda emaks jne.
Algul põhjendati kokkuleppest mittekinnipidamist sellega, et mul on uus elukaaslane ja võib olla me ei jää temaga kauaks kokku ja see oleks lapsele traumeeriv jne. Nüüd olen ametlikult abielus, kuid asjad on muutunud veelgi hullemaks - kokku õnnestub tütrega saada kord nädalavahetusel 5-6 nädala tagant ning seda vaid 2-3 tunniks põhjendusega, et lapsel on trennid, huviringid jms.
Perekonnaseadus (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Seega vanem, kelle juures on lapse alaline viibimiskoht peab võimaldama lahuselaval vanemal lapsega suhtlemist.
Küsimus: kuidas sundida isa täitma lihtkirjalikku kokkulepet? Kas piisab sellest, et pöörduda kohtu poole hagita asjaga, mis seadustaks meievahelise lihtkirjaliku kokkuleppe (ehk siis mille tulemuseks oleks kohtu määrus suhtlemiskorra kehtestamise kohta)? Tänud ette!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus