Perekonnaõigus


Küsimus: Kuidas saada elatisraha, kui lapse isa on kinnipidamisasutuses?20.12.2011

Tere,
Lapse isast lahus üle aasta. Lahku minnes oli tuline vaidlus lapse elatisraha üle. Kuna lähtuvalt lapse elulaadist polnud ma nõus päris miinimumiga, isa teenis üsna piisavalt ja lõpuks jäi omavaheline suusõnaline kokkulepe 250€ peale. Seda sai ta maksta üks kuu ainult, kuna sattus vanglasse. Nüüd viibib kinnipidamisasutuses ja ilmselt veel oma 3 aastat. Siiani olen kuidagi hakkama saanud, aga järjest raskemaks läheb. Seoses karistusega on lapse isale esitatud suurtes summades igasugu nõudeid.
Mis õigused on minul lapse elatisrahaga? Kas ainuke võimalus on pöörduda kohtusse ja saan teha ainult miinimumi peale avalduse, kuid vanglas olles pole tal raha sedagi maksta. Või võin nõuda ka esialgselt kokkulepitud summat, lootes, et välja saades ta seda uuesti maksma hakkab. Kas lapse elatis arvestatakse maha enne kui muud tema vastu esitatud võlanõuded? Tuli vist natuke segane jutt, aga olukord on ka keeruline ja ei oska kuskilt otsast pihta hakata.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa vabatahtlikult lapse ülalpidamises ei osale, tuleb tõepoolest pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtusse. Elatise ulatuse määramisel tuleb lähtuda lapse vajadustest, seega võib taotletava elatise suurus olla ka suurem, kui seadusega sätestatud miinumum, st 139 eurot kuus.

Tulenevalt asjaolust, et lapse isa viibib kinnipidamisasutuses, võib eeldada, et ta ei ole võimeline vajalikus ulatuses ülalpidamisnõuet täitma. Siinkohal on abiks vastava kohtuotsuse kui täitedokumendiga kohtutäituri poole pöördumine, kes võib elatise kättesaamiseks sissenõude pöörata nii lapse isa vallasasjadele, varalistele õigustele kui ka kinnisasjale. Erinevalt teistest nõuetest on seadusandja ette näinud mitmeid täiendavaid abinõusid, et muuta elatisvõla sissenõudmine tõhusamaks (nt olukorras, mil rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit, loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt sõltumata tegelikust saabumise hetkest esimesena saabunuks).

Mingil määral võib abi leida ka elatisabi seadusest, mille kohaselt on elatisabi saama õigustatud alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Paraku makstakse elatisabi vaid 90 päeva ja sedagi vaid piiratud ulatuses (elatisabi päevamäär on üks kolmandik lapsetoetuse määrast).

Kõige äärmuslikumaks variandiks oleks lapse ülalpidamiskohustuse üleminek lapse isalt tema vanematele, st lapse vanavanematele, millisele seisukohale on Riigikohus hiljuti jõudnud. Kuid selline lahendus, nagu eelnevalt mainitud, oleks reaalne tõepoolest väga erandlikus olukorras, mil lapse ülalpidamine poleks muul viisil enam võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand