Perekonnaõigus

Olen pöörunud juba omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Tema juures saime kokkuleppele esialgu ilma kirjaliku kokkuleppeta. Alguses tegime omavahelised kokkulepped, et laps elab nädal ühe, nädal teise juures. Kuna kumbgi ei olnud nõus sellega, et lapse alaline elukoht oleks ainult ühe vanema juures. See oli halvimast variandist sel hetkel parim. Oli ka nii, et kumbki võis teise vanema juures last vaatamas käia. Aga mina lõpetasin selle varsti ära, sest nendel hetkedel, kui mina isa pool last vaatamas käisin või tema minu pool, käitus lapse isa minuga halvasti, sõimas ja mõnitas ja kõike seda lapse kuuldes. Pöördusin uuesti sotsiaaltöötaja poole, et kirjalik leping sõlmida, aga kui me mõlemad sotsiaaltöötaja juures olime, ei saanud me mitte ühes küsimuses ühele nõule ja vaidlesime seal rohkem. Sotsiaaltöötaja soovitas meil ikka kohtusse pöörduda.
Lapse isa probleem on selles, et tema tahab niiöelda pereelu korda saada, aga minu jaoks on see ammu juba läbi. Ta käitus minuga väga halvast. Praegugi, kui laps on isa juures, kontrollib ta mind igal hetkel ja tahab teada, kus ma olen ja millega tegelen. Või saadab väga nõmedaid sõnumeid. Kõige hullem, mis on ka põhjuseks, miks ma enam ei kannata, on see, et kui laps on tema juures, siis ei lase ta mul temaga kokku saada. Mainin ka ära, et laps on alles 3-aastane.
Mida ma peaks tegema, et kohtusse pöörduda? Mis oleks minu õigused? Kas ma pean endale ise advokaadi palkama või on mul õigus riigiadvokaadile? Milliste summadega ma peaksin arvestama? Kas oleks ka võimalik kohtust taotleda mingit järelmaksuga maksmise süsteemi? Kaua tavaliselt sellised protsessid ajaliselt kestavad?